Mustlasõq
Mustlasõq ommaq Põh'a-Indiast peri rahvas, kiä täämbädsel pääväl eläseq Euruupah, Aasiah, Ameerikah ja muial üle ilma lajah.
Periolõminõ ja aolugu toimõndaq
Mustlasõq ommaq tulnuq Põh'a-Indiast umbõs 9. aastagasaa keskeh. Mille nääq õdagu poolõ liikma naksiq, olõ-õiq kimmähe tiidäq. Nääq joudsõq vällä Aasiahe ni Euroopahe. Mustlaisi om eiski Jaapanih.
Tuus aos, ku mustlasõq Õdagu-Euruupahe joudsõq, oll' kerik avvo sisse nõstnuq ligemisehoitmisõ ni tuu käve ka mustlaisi kotsilõ. Kõik läts' võlssi aastagal 1492, ku Hispaania kuning Ferdinand saat' kõik mustlasõq maalt vällä.
1940. aastil häödiq väega pall'o mustlaisi ärq natsiq. S'aksa võimu aol Eestih es tüküq talomeheq natsõ säädüst täütmä ni mustlaisi vällä andma. Siski tapõti Eestih repressiuunõgaq 743 mustlast, minka häötediq ärq piaaigu kõik Eesti mustlasõq. Üteh eesti mustlaisiga kattõ tävveste ärq ka miiq ummi Laiuse mustlaisi keelemurrõq.
Parhillaq om Eestih umbõs 1000 – 1500 mustlast.
Rahva nimest toimõndaq
Sõna gypsy inglüse keeleh näütäs Egüptüse inemise pääle, a säält nääq peri olõ-õiq. Tõõsõq sõnaq nigu cigány ungari keeleh ja Zigeuner s'aksa keeleh tunnusõq ollõv inglüskeelidse iihkujo perrä tekkünüq.
Mustlaisi uma nimetüs om Roma, miä tähendäs miist, abielomiist. Seo nimega om tuud rahvast õigõmb kutsuq.
Kiil toimõndaq
Mustlaskiil om egäh riigih, koh mustlasõq eläseq, esiqmuudu. Mustlaskiil om mõotanuq paigapäälist kiilt ni võtnuq säält ka lainõ üle. Mustlaskiil esiq kuulus Indoeuruupa kiilkunda, alguperälidselt om tä hindi ja sanskriti juurigaq.
Mustlaskeeleh om 8 käänüst ni 2 suku.
Eesti mustlaisilõ om umanõ korgõ imäkeele mõistjidõ tasõq: 70 % - 80 %.
Muusiga toimõndaq
Tuu, miä om mustlaisi man kõgõ avvo seeh olnuq, om näide muusiga: lauluq ni tandsuq. Muusikalidsõh ja ka üldidsembält kultuurilidsõh mõttõh või mustlasmuusikat jakaq neläs suurõmbas rühmäs: Vinne, Ungari, Hispaania ni Lähkü-Hummogumaa.
Vinne mustlasõq ommaq hääq lauljaq ni viioldajaq. Nimäq ommaq ka pääas'aligult mustlaisi stereotüübis nii muusikah ku rõiviidõ stiilih. Kuulsaq ommaq nii näide lauluq ku tandsuq.
Ungari mustlasõq ommaq tuntuq uma hää viiolimängu poolõst, värmi and manoq simbli ni ummamuudu lauluhelü. Meheq ni naasõq ommaq väega hääq tandsjaq.
Hispaania mustlaisi muusiga om köüdet flamenco’ga, minkalõ nääq ommaq alosõ pandnuq.
Lähkü-Hummogumaa mustlaisi muusiga om sarnanõ noidõ riike muusikalõ, koh nääq eläseq.
Soomõ mustlasõq tandsi-iq, lauluq ommaq suurõmbjago soomõkeelidseq.
Hädä om õnnõ tuuh, õt mustlaslaulõ tulõ-õiq inämb mano. Nuuq, miä olõmah ommaq, ommaq mitu kõrda maaha laultuq vai täämbädse ao perrä ärq säedüq. Muudupite laulu pääle tandsita-aiq, tandsitas refrääne pääle, koh sõnno olõ-õiq vai olõ-õiq mõttõga sõnno. Mustlaslauluq kõnõlõsõq pääas'aligult rändämisest, murrõst, rõõmust, armastusõst ni surmast. Hariligumbaq tegeläseq laulõh ommaq ts'uraq ni näioq, hiroq, tiiq ja leib. Eräle jaetas aigladsõq igätsüslauluq ni kipõmbaq tandsulauluq. Sagõhe hõigatas tandsjiilõ lausiid nigu: Chaiori, khelesa! ('Tütrik, tandsiq!').
Kuulsambaq mustlasmuusiguq ommaq:
- Erdenko suguvõsa Vinnemaal
- Sándor Lakatos Ungarin