Oulu
| Oulu | |
| Oulu | |
| Uleåborg | |
|
|
|
 Oulu turg (piimäkuu 2010) |
|
|---|---|
| Riik: Soomõ | |
| Suurus: 3313 km² | |
| Elänikke: 193 902 (vahtsõaastakuu 2014) | |
| koordinaadiq: 65°01′ N 025°28′ E | |
 Kon Oulu Soomõn om |
Oulu liin om liin Põh'a-Soomõn Oulu jõõ suun Perämere veeren. Tä om suurusõ poolõst viies liin Soomõn ja Põh'a-Pohjanmaa maakunna keskus. Oulun eläs umbõs 194 000 inemist. Oulu om Oulu lääni valitsõmiskeskus.
Aolugu toimõndaq
Arvatas, et Oulu nimi om peri saami keele sõnast, miä tähendäs üle lahkavat vett.
Liina asot' 1605. a. Roodsi kuning Karl IX. Oulu oll' 18.–19. aastagasaal tiit tuuperäst, et sääl tetti rohkõhe tõrva. Oulu sai 1765. a. liinaõigusõq. 1822. a. häöt' suur tulõkah'o keskliina ärq. Aoluu joosul om Oulu palanu kokko kümme kõrda.
1982. a. asotõt Technopolis oll' Põh'amaiõ edimäne teknoloogiakülä. Täämbä om Oulu tiit ku teknoloogialiin.
Alaq toimõndaq
Tugõvaq tüüstüsalaq ommaq puu-, paprõ- ja terästüüstüs. Näütüses om Nuottasaari liinaosan Stora Enso vabrik. Oulu ülikoolin nakaś pääle elektro- ja massinatekniga oppaminõ jo 1960. aastil. Oulun om ka ülikooli haigõmaja ja arstitiidüse tiidüskund. Kõgõ rohkõmb tüükotussit om teenindüse, tüüstüse ni kaubandusõ alal.
Koolitus toimõndaq
Oulu om tiit ku üliopilasliin. Oulu ülikuul om asotõt 1958. aastaga. Ülikoolin opp 17 000 üliopilast ja käü tüül 3000 tüütäjät. Tä um riikevaihõlinõ ülikuul, kon tetäs uurmistüüd päält 70 tiidüsalal.
Kultuur ja meediä toimõndaq
Tugõvaq kultuurialaq ommaq näütüses filmi- ja fotokunst, tands ni latsikultuur. 1983. a. ehitedün Madetoja saalin toimõndas Oulu Sinfonia, miä om Õuruupa Liido ala kõgõ põh'apoolitsõmb elokutsõlinõ sümfooniaorkõstri.
Oulun ilmus aoleht Kaleva. Tä om levigu poolõst Soomõ nelläs, säidse päivä nädälin ilmuv aoleht. Kalevat om loet 1899. aastagast saaniq.
Sõprusliinaq toimõndaq
Oulu sõprusliinaq ommaq:
