Võro lipp vai ka võrokõisi lipp om lipp, miä om mõtõld sümbolis võro keelele, tuu kõnõlõjilõ ja näide maalõ - vanalõ Võromaalõ, miä om võro keele- ja kultuuriala. Valgõ katsakiräga rohilinõ lipp valiti lipukonkursi pall'odõ kavandidõ hulgast võrokõisi lipus 2013. aastagal.

Võrokõisi lipp - valgõ katsakiräga rohilinõ lipp, miä valiti pall'odõ kavandidõ hulgast vällä 2013. aastagal peetül lipukonkursil.
Võrokõisi lipu kavand', miä jäi 2013. aastaga lipuvalimisõl tõõsõs.
Võro lipu - võro keele, võrokõisi ja Võromaa lipu kavand' 2004. aastagast
Võro liina lipp
Võro maakunna lipp

Võro lipp olõ-i sama, miä parhilladsõ Võro vai Põlva maakunna lipp. Naaq ommaq külh maakunnaq, kon kõgõ inämb võro kiilt kõnõldas, a naidõ lipuq ei sünnüq võro keele ja tuu kõnõlõjidõ sümbolis, selle et naaq ommaq samasugudsõq ku Eesti kõiki tõisi maakundõ ammõtlidsõq lipuq (valgõ ja rohilinõ, ainugõnõ vaih, miä maakundõ lippõ ütstõõsõst eräldäs, om lipu keskehe pant maakunna vapp). Võro lipp olõq ka-ai sama, miä Võro liina lipp.

Vällänägemine ja tähendüs toimõndaq

Võrokõisi lipu pääl om kujotõt valgõ katsakiri tummõrohilidsõ tausta pääl. Taad märki om nätäq rahvarõividõ pääl, kindakirjo ja vüükirjo seen ja muial. Usutas, et märk kaits halva iist ja tuu õnnõ.

Katsakirä katõsa nukka tähendäseq vana Võromaa katsat kihlkunda (Urvastõ, Kanepi, Põlva, Räpinä, Vahtsõliina, Rõugõ, Harglõ, Karula).

Rohilinõ värm tähendäs vana Võromaa rohilist mõtsa ja võrokõisi luudusõga ütenkuun elämist. Valgõ värm tähendäs võrokõsõ puhast ja ausat henge. Valgõ om ka rahvarõiva hammõ värm.

Aolugu toimõndaq

Tarvidus võrokõisi uma lipu perrä tegüsi üteh võro keele ja kultuuri liikmisõga, miä naas' suurõmba huuga pääle 1980ndide aastidõ lõpun. Suurõmb nõudminõ võro lipu perrä tegüsi võro keele tähüstämises Interneti keelevalikin ja võrokeelitside suurõmbidõ ettevõtmiisi man, nigu Kaika suvõülikuul ja Uma Pido.

Niikavva, ku ammõtlist võro lippu viil olõman olõ-õs, pakuti vällä kavandiid, minkast ütte edimäst naati ka jo mitmidõ võrgolehti pääl mitteammõtligult pruukma. Tuu võro lipu kavand - kõlla-sinine tsõõr sini-rohilidsõ tausta pääl -, miä om luud 2004. aastagal (luujaq: Fastrõ Mariko, Jüvä Sullõv ja Oro Laivi) om näüdüsses tuud ka seon artiklin ja ärq trüküt Õuruupa vähämbüisi võrgolehe Eurominority plakatidõ pääl.

Lipukonkurss toimõndaq

2012. aastaga kuulutõdi vällä võrokõisi lipu konkurss. Sinnäq saadõti 53 võistlustüüd 32 autori käest. Lipuvalimiskomisjon (Kama Kaido, Kaplinski Jaan, Padari Ivari, Navitroll'a, Sibula Priit, Harju Ülle, Plakso Ülo, Kõivupuu Marju ja Määri Andres)) valõ naist vällä kats võidutüüd - valgõ katsaharoga rohilidsõ ja tummõpunadsõ kaitsõtsõõriga valgõ. Lipuvalimiskomisjoni liikmõq kõnõliq mõlõmba lipukavandi autoridõga läbi, kuis lipukavandiid parõmbas saiaq ja näide nõunolõkiga muudõti kuigivõrd kumbagi lipukavandit.

Plakat katõ võidutüüga panti 2013. aastaga vahtsõaastakuu alostusõn aolehe Uma Leht vaihõlõ ja naidõ katõ kavandi siäst saiq võrokõsõq hindäle kuu ao joosul lipu vällä valliq. Hellü sai andaq Internetin, telefoniga, kirätiil vai paiga pääl Uma Lehe toimõndusõn.

Lipuvalijit oll' kokko 955 inemist. Võrokõsõq valõq umas lipus rohilidsõ-valgõ lipu. Taa lipu puult and’ uma helü 504 inemist, tõõnõ lipukavand (valgõ-verrev) miildü 451 inemisele. Võrokõisi lipus validu lipu autoriq olliq Saarõ Evar ja Sepmani Margus. Saarõ ja Sepmani lipukavandiq olliq tõõnõtõõsõlõ küländ lähküq ja autoridõ nõunolõkiga pand' lipuvalimiskomisjon naaq kats kavandit ütes lipus kokko, nii et Saarõ Evari kavandist sai katsakirä kujo ja Sepmani Margusõ umast saiq lipu värmiq. Rahvahääletüsel tõõsõs jäänü punadsõ kaitsõtsõõriga lipukavandi välläpakja oll' Kirsfeldti Kristjan.

Kaeq viil toimõndaq

Välislingiq toimõndaq