Vīķi mõisa
Vīķi mõisa (saksa keelen Zarnau, läti keelen Vīķu muiža) oll' perismõisa Liivimaal Volmari maakunnan Aloja kihlkunnan. Täämbädsel pääväl om mõisa Lätin Limbaži piirkunnan Staicele vallan Vīķi külän. Innembide kuulu mõisa S'aksa ordulõ. 15. aastagasaa lõpust oll' mõisa Orgiersi suguseldsi uma. 17. aastagasaal läts' mõisa Roodsi umandusõ ala. 1677 kinkse Roodsi kuning Karl XI mõisa postidirektrile Statius Steinile. 1680ndil mõisa riigistõdiq. Ildampa läts' mõisa Vinne Keisririigi umandusõ ala. 1736 kinkse keisrinna Anna mõisa krahvilõ Gustav Reinhold von Löwenwoldele. 1742 riigistõdiq mõisa vahtsõst. 1744 kinkse keisrinna Jelizaveta Petrovna mõisa kinkse Aleksandr Ivanovitš Rumjantsevile. 1747 ost' mõisa krahv Joachim Johann von Sievers. 19. aastagasaal läts' mõisa abielo kaudu Günzeli suguseltsile. 19. aastagasaal ehitedi ka kolmõkorrusõlinõ veski. 1844-1852 oll' mõisa umanik Katharina Eleonore von Löwis of Menar. Järgmäne umanik oll' paron Gustav Emanuel Krüdener. 1890ndil oll' mõisa umanik Alexander von Mengden, kiä lask tetäq vahtsõ päähuunõ. 1896 sai mõisa ärq lätläne Woldemar Cornelius Friedenstein. Perämäne umanik oll' Peter Beresin (Pjotr Berezin), kink käest mõisa maareformi käügin ärq võeti. Päält maareformõ oll' mõisakompleks mikrobioloogi Kirhenšteini Augustil. 1927 läts' mõisa Läti riigi umandusõ ala. Täämbädsel pääväl om mõisa üten kõrvalhuunõn taastusravikeskus.
