Annõ om võrokeeline naasõ edenimi.

Kirja pantas taad nimme inämbäste eesti keele kiräpildiga: Anne. Annõs om võidu inemist kutsu, ku vanan, 17.–19. aastasaa kirjapandmisõn om Anne, a niisamatõ Ann vai An.

Algnimi om Piiblist peri Anna, midä joba keskaol Liivimaal kirotõdi päämidselt alambs'aksa keele muudu Anne.

19. aastasaa alostusõn oll' taa edenimi üts kõgõ hariligumbit naasõnimmi Võromaal. 19. aastasaa tõsõl poolõl naati s'aksa ja vinne iinkuju perrä andma edenimme Anna. 20. aastasaa keskpaigan sai Anne jäl kõgõ populaarsõmbas varjantsis Annast algusõ saanuidõ edenimmi hulgan[1].

LätteqToimõndaq

  1. Hussar, Annika 2001: Eestlaste XX sajandi nimemood. – Oma Keel, nr 1, lk 28–33