Pütsepä Eduard

(Ümbre saadõt artiklist Eduard Pütsep)
Pütsepä Eduard

Eduard Pütsep


Sündünüq21. rehekuu päiv 1898
Vahtsõliina kihlkund
Koolnuq22. põimukuu päiv 1960
Kuusamo, Soomõ
Ammõtmaadlõja ja triinri


Pütsepä Eduard (Eduard Pütsep, 1898-1960) oll' Vahtsõliina kandist peri maadlõja. Tä oll' edimäne võrokõsõst olümpiävõitja ja edimäne Eesti olümpiävõitja maadlusõn.

Pütsepä Eduardi kotsilõ om üteld: «Uma ilosa kihäga, julgõ, võttõrikka ja taktikalidsõlt läbimõtõldu maadlusviiega oll’ tä uma ao päältkaejidõ lemmik». Tä mõist' kõnõldaq katsan keelen ja oll' karsklanõ.

Elokäük toimõndaq

Pütsepä Eduard sündü 21. rehekuu pääväl 1898. Noorõn elli tä Peterburin. Tä käve vabatahtlikult Vabahussõan.

Päält Edimäst ilmasõta oll' Eduard sportlanõ ja triinri Eestin, Lätin ja 1939. aastagast alatõn Soomõn Kuusamon, kon tä 1960. aastal ka kuuli.

Saavutusõq toimõndaq

Olümpiäl Antverpenin 1920. ja Amsterdamin 1928. aastagal oll’ Pütsepä Eduard kuvvõs. Pariisi suvõolümpiäl 1924. aastal võit' tä Kreeka-Rooma maadlusõn kärbläse kaalun kuldmedäli. Tuu oll' edimäne Võromaa inemise võidõt olümpiäkuld.

1927. aastaga Õuruupa Meistrivõistluisil sai tä hõpõmedäli.

1921. 1923. ja 1925. aastagal tull' tä Eesti meistris. Eesti miiskunna iist käve tä võistlõman 11 kõrda.

Filmin mängmine toimõndaq

Pütsepä Eduard om mängnü katõn Märska Konstantini filmin. 1924. aastal nal’afilmin «Õnnelik korterikriisi lahendus» oll’ Pütsepäl hulgus Shimmyna pääosa. Tuu film om är häönüq, a sisukokkovõtus ja pildiq päätegeläsest ommaq alalõ. Tuun filmin mängmise iist kutsuti tedä Eestimaa Chaplinis. 1925. aastagal filmin «Tšekaa komissar Miroštšenko» oll’ Eduardil Tšillikovi roll.

Mälehtüse hoitminõ toimõndaq

  • 1977. aastagast pääle kõrraldõdas Võrol Pütsepä Eduardi avvos mälehtüsvõistluisi nuurilõ Kreeka-Rooma maadlusõn.

Kirändüs toimõndaq

  • Ruusmaa Arthur, "Vägimiis Võromaalt", Uma Leht 254, 3.4.2012.

Välislink toimõndaq

  • Elokäük Eesti Spordi Biograafilidsõn Leksikonin