Germaani keeleq

Germaani keeleq ommaq keelerühm indoõuruupa kiilkunnan. Suurõmbaq keeleq ommaq inglüse (umbõs 380 miljonit imäkeelist kõnõlõjat) ja s'aksa (umbõs 100 miljonit imäkeelist kõnõlõjat).

Germaani keeleq ommaq arvadaq peri germaani algkeelest, midä germaanlasõq kõnõliq umbõs 1500 aastakka tagasi ravvaaol Põh'a-Õuruupan.

Germaani keelil om kolm alarühmä: põh'agermaani, õdagugermaani ja hummogugermaani.

Põh'agermaani keeleq

Põrõldsõq põr'agermaani vai skandinaavia keeleq ommaq tegünüq vanapõh'a keelest, miä jagosi kolmõs päämurdõs – hummoguskandinaavia (roodsi, taani, norra keeleq), õdaguskandinaavia (islandi, fääri) ja välläkoolnus vanagutni keeles, midä kõnõldi Ojamaa saarõ pääl.

Vanaq norra asuniguq veiq hummogiskandinaavia murdõ Islandilõ ja Fääri saari pääle umbõs 800. aastagal. Seo ilma ao skandinaavia keelist om islandi kiil kõgõ rohkõmb vanapõh'a keele muudu.

Viil keskaol saiõq skandinaavlasõq ütstõõsõst küländ häste arvo, taad peeti ka ütes keeles – dǫnsk tunga (taani kiil) vai norrœnt mál (Põh'a kiil). Aigopiten lätsiq keeleq egäüts' rohkõmb esimuudu. Kirotadust tekstist saavaq taanlasõq, ruutslasõq ja norrakõsõq inämb-vähämb arvo, kõnõst arvosaaminõ olõnõs kõnõlõja murdõst.

Vanna gutni kiilt kõnõldi Ojamaa saarõ pääl ja mitmõn paigan hummogu puul, kon vanaq viikingiq elliq.

Kõnõlõjaq

Kiil	Kõnõlõjit	Ammõtlinõ staatus
roodsi	9 200 000	Roodsi, Soomõ, Õuruupa Liit, Põh'amaiõ Nõvvokogo
taani	5 600 000	Taani, Fääri saarõq, Õuruupa Liit, Põh'amaiõ Nõvvokogo
norra	5 000 000	Norra, Põh'amaiõ Nõvvokogo
islandi	358 000	Island
fääri	90 000	Fääri saarõq
Kokko	20 248 500

Keelenäüdüs

Kiil	Lausõq
võro (näüdüslausõ)	Piimäkuu lõpun oll' niiskõ, hall suvõpäiv
roodsi	Det var en fuktig, grå sommardag i slutet av juni.
taani	Det var en fugtig, grå sommerdag i slutningen af juni.
norra bokmål	Det var en fuktig, grå sommerdag i slutten av juni.
norra nynorsk	Det var ein fuktig, grå sommardag/sumardag i slutten av juni.
islandi	Það var rakur, grár sumardagur í lok júní.
fääri	Tað var ein rakur, gráur summardagur síðst í juni.

Õdagugermaani keeleq

Vereväst joonõst alapoolõ jääväq õdagugermaani keeleq

Õdagugermaani keele kõnõlõjit om kõigist germaani keelist kõgõ rohkõmb. Õdagugermaani keeli hulgan ommaq näütüses inglüse, s'aksa, friisi ja hollandi keeleq.

inglüse-friisi keeleq
- inglise/anglikaani keeleq
  - inglüse kiil
  - skoti kiil
- friisi kiil
  - õdagu-friisi kiil
  - hummogu-friisi kiil
  - põh'a-friisi kiil
alamsaksa kiil
alamfrangi kiil
- afrikaani kiil
- hollandi kiil
  - flaami kiil
ülemsaksa kiil
- s'aksa kiil
- baieri kiil
- letseburgi kiil
- jidiši kiil

Keelenäüdüs

võro (näüdüssõna)	inglüse	s'aksa	hollandi
veri	blood	das Blut	bloed
luu	bone	der Knochen	been
aivõq	brain	das Gehirn	hersenen
põsk	cheek	die Wange	wang
rõnd	chest	die Brust	borst
lõug	chin	das Kinn	kin

Hummogugermaani keeleq

Hummogugermaani keeleq olliq gooti, vandaali, burgundi ja krimmigooti, miä ommaq kõik vällä koolnuq. Õnnõ gooti keelest om alalõ mõni kirälik jälg.