Gulag oll' sunnitüülaagridõ süstiim. Tuu tüüt' päämidselt Stalini Jossifi pikä käsüvalitsusõ aol Nõvvokogoliidon. Sõna “Gulag” tulõ vinnekiilsest ütelüsest “Главное управление лагерей”. Laagriq olliq tüün 1920. aastist kooniq Stalini kuulmisõni 1953. Vaihõpääl oll' vangin umbõs 18 mill'onat inemist.

Sunnitüülaagridõ kaart

Gulag luudi 1919. aastagul ni 1921. aastaguniq oll' sääl võrgon 84 laagriit. Stalini aol nõssi laagridõ ja vangõ nummõr väega suurõs. Käsüvalitsõja näkk' sunnitüüliisin kassu Nõvvokogoliido majandusõ võimõndamisõlõ. Inemiisi sunniti tüütämä puu, kivihüdse ja tõistõ mineraalõ saamisõs. [1]

Kiä saadõdiq sunnitüüle?Toimõndaq

Gulagi saadõti kurategijit, rikkambit talopoigõ vai kulakit, ohvitsiire ni muid kodanikkõ: tohtriid, kiränikkõ, tiidläisi. Nn Stalini puhastusõ aol (1936–1938) saadõti sinnäq ütskõik kedä, kiä juhi vasta oll'.[2]

 
Bukowinski Wladyslaw – pri̬i̬stre, Poola sunnitüüline

Vangõ eloToimõndaq

Tüütingimüseq olliq väega hirmsaq. Vangiq pidid tüütama pia 14 tunni päävän.[3] Vangõl olõ es tüüriisto ega kaitsõasjo. Gulagi eloolo oll' väega jälle – külm ja kasimaldaq. Võitlus söögi ja muu peräst oll' egäpääväne nätüs. [4] Aoluulaisi arvamisõ perrä kuuli egä aastak laagrin 10% vangõ. [2]

 
Gulagi kullakaivandus

Perän Stalini kuulmistToimõndaq

 
Vangiq tüül

Gulag kaot' võimu õkva päält Stalini kuulmist 1953. aastagul, ku õnnõ paari päävä joosul lasti priis mill'onit vangõ. Sõski jäiq mitmõq sunnitüülaagriq tüütämä kooni 1980. aastini. Viil 1987. aastagul alost' Gorbatšovi Mihhail, kah Gulagi ohvri latsõlats, Gulagi tävvelikku kinniqpanõkit. [5]

VälislingiqToimõndaq