Hõpõkogõr
Hõpõkogõr ehk harilik hõpõkogõr (Carassius gibelio) om karpkalaliisi seltsi kuuluv kala.
Kirjeldus toimõndaq
Hõpõkogrõ kihäplaan olõnõs väega pall'o keskkunnast, agaq inämbähe om tä madalamba kihägaq ku kogõr. Hariligult om tä külgi päält tugõvahe lamõhõnuq ja näge tuuperäst vällä peris siuhkõ. Täl ei olõq kogõrõlõ umast „kühmäküst“ ja kihä pikkus-korgus vaihõkõrd jääs inämbähe 1/3 ja 1/2 vaihõlõ.
Värv tõsõndõllõs küländ pall'o. Inämbähe hõpõhallõn värmitoonõn kallo säläq võivaq vaeldudaq kooniq hallikasrohikadsõni. Hanna- ja sälähormussõq ommaq muist hormussist pall'o tummõmbaq.
Hõpõkogõr om hariligult 15–40 cm pikk ja kooniq 2 kg rassõ. Kihä om külgi päält lammõ. Hõpõkogõr om inämbüisi makõviikala, a teda löüd ka merest. Hõpõkogõr eläs päämidselt Kavvõl-Hummogumaal, Hiinan, Jaapanin, Korean, a tedä om ka muialõ sisse tuud, säälhulgan Õuruupahe ja Austraaliahe. Eestin om hõpõkogõr harilik kala.
Hõpõkokri löüd järvist ja jõkist, tä kannahtas häste elläq viin, kon om veidüq hapasnikku.
Üts ummamuudu asi om hõpõkogrõ man tuu, et tä saa sikiq ilma esädse hõpõkogrõldaq, tä või pruukiq muid karpkalaliisi seltsi kuuluvit esätsit kallo. Niimuudu seemendedüist kalamunõst arõnõsõq õnnõ imädseq hõpõkokri niiüldäq klooniq, tuuperäst sais mõnikõrd hõpõkokri kogokund kuun päämidselt imätsist kalost.
Hõpõkogõr om Eestin võõrliik. Tä om Eestihe sisse tuud 1948-1949 aastil, edimält Maardu ja Kahala järve.