Kammkeraamiga kultuur

Kamm'keraamiga kultuur oll' neoliitiline arkeoloogilinõ kultuur, midä tunnõtas päämädselt kamm'- vai suaormamendigaq keraamiga perrä.

V aastagatuhandõ lõpun ja IV aastagatuhandõ edeotsan i.m.a rändäsiväq Õuruupa mõtsavüün, ka seoilmaao Eestin, mitmõq rahvaq. Sündü kamm'keraamiga kultuur, mink kõgõ laembaq piiriq küündüq vällä Põh'a-Soomõst nika ku Kar'alaniq hummogun ja Lätiniq vai Põh'a-Leeduniq lõunõn. Naidõ maiõ pääl naatiq tegemä üttemuudu savianomit ja kivist ni luust tüüriisto.

Kamm'keraamiga kultuuri inemiseq elliq inämbüisi sisäveekokõ kaldõ pääl vai mererannan. Naidõ elokotussit, mink hulgan om nii lühküaigsidõ piätüskotussidõ ni jahi- ja kalanduslaagridõ jätüssit ku küläasõmit, om Eestist parhillaq lövvet ligi sada. Eleti elotuisin, miä olliq maa pääl, vai maa sisse kaibõtu süvembä põh'agaq. Süvvä saadiq kalapüüdmisest, jahipedämisest ja söögikorjamisest (mar'aq, seeneq). Ainukõnõ kodoelläi oll' pini. Kamm'keraamiga kultuuri matmiskombõq olliq mitmõsugumadsõq. Inämbüisi ei olõq noist matussist midä alalõ jäänüq. Osa kuulnuist panti pikkä vai kugõrikku haudõ sisse, miä olliq elonduisi lähkun. Eestist om vällä kaibõt seoniqaoniq inämb ku 30 kamm'keraamiga kultuuri inemise põrmuq. Havvõst om lövvet asjo, miä olliq pantuq kuulnuisi mano vai rõividõ külge. Arvada oll' as'ol ka määnegi usolinõ tähendüs. Eesti ala rahvas oll’ tuud aigu küländ väiku – 3900. aastagal i.m.a võisõ tuu ollaq kõgõ rohkõmb 6000 ni 2000. aastagal i.m.a kõgõ rohkõmb 10 000 inemist.