Keelepuu

Keelepuu om hariligult puu vai puhma kujolinõ näüdüsjoonistus vai -mutõl', midä pruugitas aoluulidsõn ja võrdõlõjan keeletiidüsen, et näüdädäq, ku lähküq sugulasõq määntsegi kiilkunna vai keelerühmä keeleq ütstõõsõlõ ommaq.

Õdagumeresoomõ keelepuu. Puu haroq ommaq päämädseq vanaq hõimukeeleq: lõunõeesti, põh'aeesti, õdagusoomõ ja hummogusoomõ. Leheq ommaq 12 täämbädse päävä õdagumeresoomõ kiilt: (1) eesti, (2) vad'a, (3) soomõ, (4) meä, (5) kveeni, (6) ingerikar'ala (isuri), (7) kar'ala, (8) aunusõkar'ala, (9) lüüdi, (10) vepsä, (11) liivi ja (12) võro üten seto ni üleminegimurdidõ tarto ja mulgiga. Lehti suurus peegeldäs ligilähkühe kiili kõnõlõjidõ arvo.

Keelepuu nakkas hariligult pääle ütest tüvest, miä tähüstäs tuu kiilkunna vai keelerühmä algkiilt. Tuu tüvi kasus ülespoolõ ja argnõs lakja tüveharõs ja ossõs. Tüveharoq tähendäseq sis hariligult kiilkunna sisetsit keelerühmi vai hõimokiili ja naist arõnuq ossaq vai ossõ otsan olõvaq leheq ütsikit kiili.

Sagõhõhe võivaq keelepuuq siski ollaq ka sääntseq, miä tulõda-ai sukugi puud miilde. Nääq võivaq alostaq ülevästpuult vai kõrvalt ja ossõ asõmal võivaq ollaq lihtsält sirgõq joonõq vai ka keerolidsõq juunirägästiguq.