Õuruupa suvõaigToimõndaq

Suvõaig om vüündiaost üte tunni jago illatsõmbas nihutõt kelläaig. Õuruupan mindäs üle suvõaolõ paastukuu (urbõkuu) viimädse pühäpäävä kellä 01:00 UTC aigo (Eestin 3:00) ja tagasi vüündiaolõ mindäse rehekuu viimädse pühapäävä kellä 01:00 UTC aigo (Eestin 4:00). Sis keerähtäseq kelläq tunni jago tagasi. Mitteammõt'lidsõlt nimetedäs vüündiaigo ka talvõaos.

Suvõao tarvitust peetäs tarvilidsõs, selle et inemiseq toimõndasõq siis inämb aol, kuq paistus luuduslik valgus. Niimuudu hoitvaq inemiseq elektrienergiät kokko.

Suvõao idee paksõ vällä Franklini Benjamin 1784. aastagal. Tä kit'se inemistel kokko hoitaq kündlit.

Eesti läts' edimäst kõrda suvõaolõ 1917. aastagal hainakuu 14. pääväl (ildampa viil mõlõmba S'aksa okupatsiooni aigo ja lõpligult 1981. aastagal mahlakuu 1. pääväl. Täämbädse päävä tarvitõdas suvõaigo põh'apuulkeräl Kanadan, Ameeriga Ütisriigen ja Õuruupa riigen ni lõunapuulkeräl Austraalian, Vahtsõl Meremaal, Paraguayn, Tsiilin ja Brasiilian. Vinnemaa olõ-õi lännüq inämb suvõaole aastagast 2011.

Suvõaolõ lääväq üle kõik' Õuruupa Liido riigiq, selle et siseturu hääs om terven Õuruupa Liidon ütine kuupäiv ja suvõao alostusõ kelläaig.

VüündiaigToimõndaq

Vüündiaig (inglüse k zone time, standard time) om kelläaig kimmäs määrätün paigan vai riigin ja tuu põh'andus aovüündil. Vüündiaig niguq ka maatiideline pikkus jaotõdas 24 aovüündis. Aovüündi piiriq lääväq riike vai paikkundõ vaihõlisi tallituspiire müüdä.

Vüündiaoq ommaq tõistsugudsõq üte täüs'tunni jago. Tõistmuudu om mõnõn ütsikun riigin (näütüses Iraanin, Afganistanin, Indian, Myanmarin ja Nepalin) vai riigiossõn (Kanadan, Austraalian), kon aig om vööndiaost lätt lahko 0,5 tunni rohkõmb vai vähämb.

UTCToimõndaq

UTC (inglüse k Universal Time Coordinated) om ilmamaa aig aastagast 1972. Inne tuud oll' keskmäne pääväaig GMT (Greenwich Mean Time). UTC aigo annavaq raadiosaatjaq õga täüs'tunn'.

Franklini BenjaminToimõndaq

Franklini Benjamin (17. jaanuar 1706 – 17. aprill 1790) oll' poliitik, tiidläne, vällälöüdja, aokiränik ja üts päälik Ameeriga kodomaa sõan. 1743. aastagal lõi Benjamin Ameeriga Filosoofiaseldsi.

Franklini Benjamini näopilt' om kujotatuq 100 dollar'il, miä om Ameeriga Ütisriike ammõtlinõ rahatäht'.