Lahkominek lehe "Ehitämine" kujjõ vaihõl
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
Rida 55:
''Ussõ sagarõq olliq kaq puust. Ussõ sagarõq paan'utõdi kuusõossast. Kuusõoss havvuti ahuhn ärq jaq sõs käänti. Egalõ ussõlõ läts' kats sagarõt. Üts alumadsõ põõna külge, tõõnõ ülemädse külge. Kuusõossast võeti otsiti säänä ts'ank. Tuu panti puupulkõga ussõpiida külge kinniq. Sagarõq panti jälq pulkõga ussõ põõna külge. Sagarõ peräq tsusati ts'ankõ perrä ja uss oll'gi iihn.''
''Uss' tetti ussõmulgu perrä. Kuq ussõmulk vällä raoti, sõs panti ussõlõ piidaq. Piidaq kaivõti rohe muudu vällä. Palgi otsaq lüüdi katõlt puult lapikus ja lüüdi piit sinnäq sisse. Piida valdsiq kaivõti vesimega vai kirvõga sisse. Ussõ ala toolõ palgilõ jaq ussõ pääleq toolõ palgilõ raoti rinn sisse, et sõs lätt uss ilusahe vasta piita kinniq, et sõs võta-õiq ajaq külmä sisse. Rehetarõ uss, tuu kink lätt rehe alaq oll' katõkõrralinõ. Üts uss' oll' all, tõõnõ päälpuul.
Päälmäne puul lasti vallalõ ku suitsu vällä lasti. Alumanõ puul oll' kinniq, et külm sisse tulõ-õiq.
=== Pajaq, aknaq ===
''Ussi kottal oll' viil paja. Tuud kutsuti otspaja. Tuu lasti sõs vallalõ, kuq tarõ tossu täüs oll'. Sõs toss läts' säält vällä. Otspaja oll' õkva hirsi kottal, üte palgi laiu. Puul palki oll' ütest palgist raot jaq puul tõõsõst. Tuu oll' nii katstõiskümme tolli vai üts jalg korgõ jaq kolm jalga pikk. Pajalõ kaivõti alumadsõ palgi sisse rinn, päälmädsele panti pulkõga list saan'a külge. Sõs tetti paras laud ette jaq tuud tougati ette jaq iist ärq kuq vaja oll'. Rehetarõl oll' pääle otspaja viil kats vähämbät pajja. Üts oll' üten saan'an, tõõnõ tõõsõn. Miiq puul tetti kõik pajaq pikliguq. Inämbüsi nimäq olliq kõik nii raot, et puul ütest palgist, puul tõõsõst. Noid pajju tõmmati sõs vallalõ, kuq valgust vaja nätä oll'. Sannalõ tetti ka üts väikene paja. Kuq sann palama panti, sõs suits juusk' pajast vällä. ---
Vanast rehetarõn eleti. Oll' külq kammõr kaq rehetarõ otsahn, aq tuu oll' külm. Sinnäq lämmind kost sisse lää-es. Sääl oll' suvõl lämmäga hüä ollaq. [Kambrõl] maq pajja näe-es. Tuul oll' tu kats akõnd. Aguq klaasi viil olõ-õs, sõs olliq kambrõl kaq pajaq olnuq. Ku maq nägemä naksi, sõs tetti õks aknõlõ joq raamiq. Sinnäq panti klaasiq sisse. Mõni traadijupikõnõ lüüdi ette vai tihikene jaq kititi sandsaviga ärq. Perästpoolõ naati kitiga kit'mä. Sõs olõ-õs aknõq suurõq. Oll' tu kats vai neli ruudukõist, a tud valgust oll' joq sõs jäle'ehe.
=== Laudkatusõq ===
Innevanast olliq kõik kisõlavvakatusõq. Kiõlavvaq kisti tuurast pedäjäpuust. Nuuq kisti niguq korvipirruq. Muguq nuuq olliq paksuq, nii puul tolli vai nii. Kisõlaud tetti õkva nii pikk, et timä küündü katusõhar'ast nikaguq rästäpuu sisse. Tuud es jakataq. Kisõlavvakatussil olliq kenäq sagarõq. Nuuq sagarõq tetti kuusõpuust. Võeti otsiti säntseq peeneliguq kuusõq. Noil raoti maa sisehn juurõq kirvõga katskiq jaq tõmmati nood'õ juurõkandsõga maa sisest vällä. Sõs laasiti timä ossõst ärq, tõmmati kuur mahaq jaq tetti paras sakar. Nuuq juurõkandsuq jäteti manuq. Sagarõq tetti maal jo ärq valmis, sõs muguq aeti õnnõ üles saan'a pääleq. Sagarõ otsaq lõigati üllest puulliuhka jaq panti pulgaga kinniq. Tüve otsõ tetti jälq sagarõ kunds. Kundsa jaos oll' tett kummutusõpalgi sisse jälq paras asõ. No kuq sagarõq üles aeti jaq kundsaq ilusahe ärq asõmide sisse sünnütedi, sõs timä tugõsi hinne ärq kõvastõ kundsaga vasta kummutusõpalki jaq sõs tedä inäp es liigudaq. Kuq kundsa asõ viil olõ-õq paras trehvänüq, sõs panti puukiil kõrvalõ jaq käve. Kundsa asõ raoti puulliuhka vällä, õkva niipite, et kunds ilusahe pääleq sündü.
Sagarilõ panti sõlgusõpuuq vahelõ. Sõlgusõpuuq olliq sagaridõ sisse raot jaq puupulgaga kinniq. Nuuq panti nii korgõhe, et üts kolmandik sagarõ pikkust jäi ülespoolõ sõlgust jaq kats kolmandikku allapoolõ. Sagarit panti säitsme vai katsõ jala takast üle saan'a. Saan'a otsõ kottalõ panti õkva üteq, sõs tõõsõq panti jälq üle saan'a lakk'a. Kummutusõpalgi päält panti viil tugipuuq vasta sagarit. Ütelt puult saina ütsilde, tõõsõlt puult jälq tõõsildõ vasta. Nuuq olliq tuuperäst, et sõs nakka-õiq sagarõq kohegipoolõ vaoma. Nool'õ lüüdi palgi jaq sagarõ sisse ts'alk jaq koputõdiq tugi ette. Valmis.
Sõs rooviti katus ärq. Rooviguq olliq kuusõst vai pedäjäst. Ütskõik. Nuuq lüüdi katõlt puult tasatsõs. Roovikidõ alaq sagaridõ sisse lasti mulguq. Sinnäq lüüdi säntseq pulgakõsõq sisse, et nimäq roovikist ülespoolõ küünü-es. Sinnäq pulkõ pääleq panti rooviguq. Kisõlavvakatusõq olliq kõik terävä kelbäga. Kelbäq tetti palgõst. Sõs kuq ruuvma naati, sõs tetti kelp kah. Kelbä palgõl lüüdi otsõst ütele ja tõõsõlõ palgilõ säänä paras ts'alk sisse, kohe neh roovik sisse sündü, sõs näet tuu roovik hoit' kelbäpalgiq kinniq. Noil mood'o määnäst muud piätüst olõ-õs. Nii sünnütediq roovik katõ kelbäpalgi vaihhõlõ.
Ku sõs kõik ruuvmine jaq kelbäq valmis saiq, sõs tull' katusõ katmine. Kõgõ inne võeti panti üts kõrd kisõlaudu üle katusõ. Kisõlavva alumadsõq otsaq tulliq rästäpuu sisse. Tuu oll' rohe muudu vällä kaivõt palk jaq tuu panti sagaridõ juurõjunnõ takka. Kaeq tuuperäst õkva pantigiq juuriga sagarõq kisõlavvakatussillõ, kink mood'o rästäpuud üllen pidi. ---
Edimäne [lavva-]kõrd panti paksult üle katusõ. Sõs minti tuudi kõotohkõ. Tuuraq tohuq pidi olõma õnnõq. Noid tohkõ panti üts kõrd lavvulõ pääleq jaq sõs panti uma tõõnõ kõrd laudu pääleq. Nii katõti mõlõmbaq katusõpoolõq ärq. Kink tahtõ hüvvä katusõharja tetäq, tuu pand' inne tõõsõ kõrra lavva pandmist paksu kõrra kõotohkõ üle katusõhar'a. Sõs panti tõõnõ kõrd laudu. Säänä katusõhari sai illus. Toolõ olõ-õs inäp midä muud vaja pääle panda. Tuu sai eski hüä. Aq mood'o katõti hari nii, et kuq katus joq kõik viimäne valmis oll', sõs kummutõdi kõrd kuusõkoski katusõhar'a üle jaq valmis. Vaotusõq pääleq jaq lasõq lahku. Kõgõ pääleq katusõhar'a otsa panti viil kõrd turvast. Tuu lasõ-õs kosõl k'aprä kisku. Säänä oll' kisõlavvakatusõ katmine. Tohuq panti selle sinnäq vahelõ, et sõs anna-õs lummõ sisse tuisadaq jaq sõs juusk' vesi kaq kõik viimäneq mahaq.
Kisõlavva otsaq tulliq kõik rästäpuu rendsi sisse. Es mood'o olnu-õs neil määnäst piätüst. Kõik olõs ärq mahaq nilvõstanuq. Aq nii püssüq nimäq üllen. A et tuul jälq katust lakk'a vii-eiq, tuuperäst panti katussõllõ vaotusõq pääleq. Vaotusõpuuq olliq peeneliguq palgiq. Ütele katusõpoolõlõ panti kats vaotust. Üts katusõ keskkottalõ, tõõnõ har'a ligi. Egalõ vaotusõpuulõ panti alaq kats tugipuud. Üts katusõ üte otsa poolõq, tõõnõ tõõsõ otsa poolõq. Tugipuuq lüüdi keskest lahkiq. Edimäne tugipuu panti rästäpuu päält katust pite üles minemä, tasanõ puul katust vasta, höörik päälpuul. Tugipuiõ pääleq tull' vaotus. Tuu köüdeti viil otsõst vitsaga roovigu külge. Edimädse vaotusõ päält panti jälq tugipuuq üles jaq sõs sinnäq vaotusõpuu pääleq. Tuu jälq otsõst vitsaga kinniq jaq valmis. Nii oll'gi tuu katusõ tegemine. Kisõlavvaq olliq halvaq lahku. Nood'õ man võtt' aokõsõ nikaguq katusõjagu ärq sai.
=== Napukatusõq ===
Aq napõst oll' keremb kattaq. Mood'o kuq neid oll' veedüq, minkperäst neid taheta-õs
katussõs ärq raas'ada õs. Aq tetti õks neh napukatussit kah. Nuuq olliq kõvaq vasta
pidämä. Uma katssada aestat. Kuq päält ärq sammõld', sõs muguq hal'eti. Päält kasvi, alt
oll' kõva jaq terveq. Kuq tsirguq kost ärq kakiq, mõnõ mulgu sisse vai, sõs nakas' säält
kottalt mädänemmä. Säält timä võtt' vii sisse, sõs olõ-õs midä tetäq. Sõs kuq taha-õs laskõ
ärq mädänedäq, sõs tull' ärq parandaq. Mood'o es saaq. Napukatusõq tetti kõik poolõ
kelbäga. Noil palgõst kelpä tetä-es. Kelbäle panti kaq sõlgusõst saaniq sagarõq vai paariq.
Rooviti ärq niguq katus kunagi jaq panti napõst katus pääleq. Selle neid kutsuti poolõ
kelbäga. Noil jäi sõlgusõst nikaguq katusõhar'ani mulk sisse. Tuud mulku kutsuti
kahruperses. Tuu jäi egal napukatussõl. Napukatussõllõ panti sagarõq niisamma muudu
niguq kisõlavvakatussõllõ. Muguq nool'õ jätetä-es noid juurõjunnõ otsa es. Napukatussõllõ
noid vaja es olõq. Katusõ viirmädseq paariq panti kaq kavvõmbahe, nii et kelp tull'
puulliuhka alla, vai tu kelbäkatuss neh. Kelbä paariq panti kundsõ pite saan'a sisse, aq
mäelmädseq otsaq köüdeti vitsaga viirmädse paaripuu sõlgusõ külge. Ruuvminõ oll' säänä
sama niguq kisõlavvakatussõl, muguq roovipuuq köüdeti viil vitsuga ega paaripuu vai
sagarõ külge kinniq.
Kuq ruuvmine läbi oll', sõs naati katma. Napukatussõs pidi olõma kõik rehega pest napuq.
Katmist alustõdiq alaveerest. Inne võeti tetti säntseq väikeseq vihuq valmiss. Nii tubli peiu
pitsitäq vihukõnõ. Nuuq vihukõsõq köüdetiq keskest napu sirdusõga kinniq. Edimäne kõrd
vihkõ, miä üle katusõ panti, tetti kats kõrd ni suurõq kuq nuuq, miä päälepoolõ tulliq. Nuuq
vihukõsõq panti ütstõõsõ kõrvalõ, hüäste ütstõõsõ ligi, tüve otsaq alapoolõ. Napu tüveq
tulliq alapoolõ edimäst roovilatti, et nimäq kõik sagarõ otsaq hüäste kinniq katiq jaq, vihma
peräst, et puu nakkas viil mood'o mädänemmä. Kuq alumanõ kõrd vihkõ ärq sai pantus, sõs
tõmmati peenükene roovik vaotusõs pääleq. Tuu panti nii, et kats jaku nappõ jäi päälepoolõ
roovikut jaq üts jagu alapoolõ. Roovik köüdeti vitsuga ega sagarõ külge kinniq.
Napu otsõ tasandamise jaos oll' säänä laud. Timä oll' nii puultõist jalga pikk jaq puul jalga
lag'a. Toolõ olliq rendsiq sisse kaivõt, õkva niguq linamassina lavvalõ. Hand oll' timäle
pulkõga pääleq pant. Kuq näet vihukõnõ ärq panti, sõs horgutõdiq tüveotsaq ilusahe lakk'a
jaq tasandamiselavvaga muguq lasti õks ülespoolõ. Tuuga neh tetti jälq otsaq tasatsõs.
Kuq edimäne kõrd nappõ ärq sai vaotõdus, sõs võeti panti tõõnõ kõrd vihkõ. Nuuq olliq neh
vähämbäq. Tõõsõ kõrra napuq panti nii, et tüveq tulliq üle alumadsõ vaotusõroovigu.
Lavvaga tetti nimäq tasatsõs jaq tõmmati jälq vaotusõroovik pääleq. Nii katõti katuss
nikaguq har'ani. Sõs päälmädsel kõrral panti tüveq üles. Kuq napukatuss ilusahe vällä oll'
tett, kõik otsaq ilusahe tasatsõs kobistõt jaq, sõs olõ-õs kõrra vaihhit tundaq es midägiq.
Sõs oll' kõik tasanõ.
Napukatussillõ panti har'a pääleq kuusõkosõq. Mõlõmbilõ poolõq har'a manu panti viil kosõ
otsõ pääleq roovik. Tuu köüdeti jälq sagaridõ külge kinniq. Sõs saa-õs kosõq inäp kohe ärq
minnäq es. Kisõlavvakatussillõ panti kosõ otsõ pääleq palk vaotusõs, napukatussillõ
roovik. Kõgõ pääleq panti viil kõrd turvast, sõs joosõ-õs vesi sisse es. Har'a katta minti
tuudi mõtsast kahrusamblõturvas. Muud turvast panda-õs. Vihmatsidõ suvvõga kasvi
napukatus viietõiskümne aestaga rohilist sammõld täüs. Päält muguq kasvi, alt oll' kuiv.
N'ooq lastukatusõq piä-eiq midägiq. Hää um, kuq pidä katskümmend viis aestat. Sõs um
timä läbi. Jälq panõq vahtsõnõ.
=== Rehetarõ ===
Talvõl oll' kõik elu rehetarõhn. Sääl olliq sängüq jaq söögilaud. Suvõss viidi kõik jälq ärq
kambrõhe. Vana rehetarõ oll' suur hoonõq. Sääl oll' üte katusõ all mitu jaku. Üten otsan oll'
kammõr, sõs oll' rehetarõ, sõs rehealunõ jaq rehealudsõ otsahn tall vai tsiapaht. Kõik üte
katusõ all. Kammõr ja rehetarõ olliq ahtabaq kuq rehealunõ, tuuperäst tetti tarõ ette
lokk'us. Lokk'usõ alaq kobistõdiq vikadiq varr'u jaq rihaq. Muid riistu oll' kaq sääl saan'a
nõal. Säält oll' hüä käeperäst võttaq. Rehetarõ püüti nii tetäq, et üts ots um hummugu
poolõ, tõõnõ õdaguhe. Ja õks korgõba kotusõ pääleq, et sõs rohkõp tuul tõmbas. Jaq
põh'ast jaq lõunast ummaq õks inämbäidi tuulõq. Tuu näet tuulutamisõ peräst. A noq alasi
saa-õs tuud kaq kaiaq, tetti kui sai. Muguq rehe värjü kottalõ tetä-es huunit, et nuuq
pidäväq tuulõ kinniq, et sõs anna-õiq tõmmadaq. Jaq kõik sau tull' rehetarrõ sisse. Sõs
kohe korssnat tetä-es. Kõik hüä jaq halv tull' kõgõ tävvega sisse.
[[Katõgooria:Tüüq]]
| |||