Lahkominek lehe "Ehitämine" kujjõ vaihõl
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Rida 82:
''Aq napõst oll' keremb kattaq. Mood'o kuq neid oll' veedüq, minkperäst neid taheta-õs katussõs ärq raas'ada õs. Aq tetti õks neh napukatussit kah. Nuuq olliq kõvaq vasta pidämä. Uma katssada aestat. Kuq päält ärq sammõld', sõs muguq hal'eti. Päält kasvi, alt oll' kõva jaq terveq. Kuq tsirguq kost ärq kakiq, mõnõ mulgu sisse vai, sõs nakas' säält kottalt mädänemmä. Säält timä võtt' vii sisse, sõs olõ-õs midä tetäq. Sõs kuq taha-õs laskõ ärq mädänedäq, sõs tull' ärq parandaq. Mood'o es saaq. Napukatusõq tetti kõik poolõ kelbäga. Noil palgõst kelpä tetä-es. Kelbäle panti kaq sõlgusõst saaniq sagarõq vai paariq. Rooviti ärq niguq katus kunagi jaq panti napõst katus pääleq. Selle neid kutsuti poolõ kelbäga. Noil jäi sõlgusõst nikaguq katusõhar'ani mulk sisse. Tuud mulku kutsuti kahruperses. Tuu jäi egal napukatussõl. Napukatussõllõ panti sagarõq niisamma muudu niguq kisõlavvakatussõllõ. Muguq nool'õ jätetä-es noid juurõjunnõ otsa es. Napukatussõllõ noid vaja es olõq. Katusõ viirmädseq paariq panti kaq kavvõmbahe, nii et kelp tull' puulliuhka alla, vai tu kelbäkatuss neh. Kelbä paariq panti kundsõ pite saan'a sisse, aq mäelmädseq otsaq köüdeti vitsaga viirmädse paaripuu sõlgusõ külge. Ruuvminõ oll' säänä sama niguq kisõlavvakatussõl, muguq roovipuuq köüdeti viil vitsuga ega paaripuu vai sagarõ külge kinniq.
''Kuq ruuvmine läbi oll', sõs naati katma. Napukatussõs pidi olõma kõik rehega pest napuq. Katmist alustõdiq alaveerest. Inne võeti tetti säntseq väikeseq vihuq valmiss. Nii tubli peiu pitsitäq vihukõnõ. Nuuq vihukõsõq köüdetiq keskest napu sirdusõga kinniq. Edimäne kõrd vihkõ, miä üle katusõ panti, tetti kats kõrd ni suurõq kuq nuuq, miä päälepoolõ tulliq. Nuuq vihukõsõq panti ütstõõsõ kõrvalõ, hüäste ütstõõsõ ligi, tüve otsaq alapoolõ. Napu tüveq tulliq alapoolõ edimäst roovilatti, et nimäq kõik sagarõ otsaq hüäste kinniq katiq jaq, vihma peräst, et puu nakkas viil mood'o mädänemmä. Kuq alumanõ kõrd vihkõ ärq sai pantus, sõs tõmmati peenükene roovik vaotusõs pääleq. Tuu panti nii, et kats jaku nappõ jäi päälepoolõ roovikut jaq üts jagu alapoolõ. Roovik köüdeti vitsuga ega sagarõ külge kinniq.
''Napu otsõ tasandamise jaos oll' säänä laud. Timä oll' nii puultõist [[jalg]]a pikk jaq puul jalga lag'a. Toolõ olliq rendsiq sisse kaivõt, õkva niguq linamassina lavvalõ. Hand oll' timäle pulkõga pääleq pant. Kuq näet vihukõnõ ärq panti, sõs horgutõdiq tüveotsaq ilusahe lakk'a jaq tasandamiselavvaga muguq lasti õks ülespoolõ. Tuuga neh tetti jälq otsaq tasatsõs.
| |||