Lahkominek lehe "Pärlijõgi" kujjõ vaihõl

Lisatud 3947 baiti ,  9 aasta eest
olõ-õi muutmiisi kokkovõtõt
 
Oro põh'an ommaq hariligult korgõmbaq konnuq ja kotussidõ likõq madalaq [[luhaniit|luhaniidüq]]. Kesk- ja alambjoosul ommaq jõõ veeren põlluq ja mõtsaq. Jõe veeren ommaq sääntseq küläq: [[Loogamäe]], [[Kadõni]], [[Vanamõisa (Rõugõ)|Vanamõisa]], [[Mikitä]], [[Pärlijõõ]], [[Märdi]], [[Kängsepä]], [[Saarlasõ]], [[Ruuksu]], [[Hurda (Rõugõ)|Hurda]], [[Matsi (Rõugõ)|Matsi]], [[Heedu]], [[Kaugu (Rõugõ)|Kaugu]], [[Karaski (Rõugõ)|Karaski]], [[Sännä]] ja [[Sikalaanõ]]. Pärlijõõ pääl on 5 sulgu.
 
== Pärlijõõst Pähnä Jakobi perrä ==
 
Pähnä Jakob (sünd. 1860) Hurda küläst Rõugõ kihlkunnast om 1943. a. kõnõlnuq niimuudu.
 
''Ku noq nakkat taad värki ärq kaema jaq olõma, sõs ärq üldäq, noq näeki-eiq kala poiga vii sisehn. Kuq suvõl mõnikõrd jõõ viirde putut, sõs tulõ mõni maamõräbäk perve viirde. Kuq muta kui jalaga viil üles tsolistat, sõs kääväq sääl muadsõ vii sisehn jaq tumpvaq nõnnu vasta pall'ast jalga. Kuq kõditasõq lõuq. Agu vesi ärq seletüs jaq nimäq hinne kui ärq rõbatasõq, sõs kakvaq kavvõdahe ku situs, sõs olõ-iq inäp piätüst. Maamõ poiga neh viil ärq näet, aq tõõsist kalust olõ-õiq haisugi inäp. Ärq nimäq ummaq kaonu ja ärq lõpnuq. Noq um ega miis kalamiis. Ega kala jaos om mitu püüdjät. Tuu um neh tu asi, et nimäq saa-õiq sugõnõdaq. Niguq pää tsuskas, nii um õng lõvvuhn. Ärq püüdvä kõik tilgakõsõq kah. ---
 
''Siin miiq kottal noq muud olõ-õs, ku s'oo Pärli jõgi, kost kallu püüti. Tan üllen Viitenä puul timä um viil peris väikene, niguq oja. Aq siin lätt joq suurõmbas jaq laembas. Siin juusk naid lättiid sisse jaq mõni oja kah. Aq mõisa man um timäl joq hoobis tõõnõ n'agu. Aq vesi um siin õnnõq alasi külm. Tuu um naad'õ lättide peräst, et naaq ajavaq külmä vii sisse. Talvõl jälq ummaq lättekotussõq vallalõq. Mood'o külmäs külq jõgi kõõgist paag'ust ärq kinniq. Sõs käüdäs hobõstõga üle jaq õkva. Ohku lumõga nakka-õiq kiä kõvõrit teid pite kolkma. Säänä asi.
 
''Aq kas saq tiiät, minkperäst s'ool jõõl um säänä nimi? Kaeq vanast oll' siist üts peris pärli löüt. Tuu oll' Katariinalõ kingit. Tuu oll' lasknuq timä hinele krooni sisse pandaq. Nii kõnõldiq. Selle tedä nüüd kutsutas Pärli jõõs. Peräst olõ-õiq kiä inäp üttegiq pärlit nännüq. Muguq mõni kunnakarp vahel pääväpaistõl viihn välgüs.
 
''S'oo jõõkõnõ siin um kärre joosuga vai niguq üldäss, et suurõ sadamõgaq. Tuuperäst tetti timä pääle mitu veskit. Kaeq s'oost Saarlasõst nimäq nakkasõq joq pääleq. Saarlasõhn kats tükkü. Sõs vana Tõnis uma hurgaliga. Sõs tulõ Eomõis, sõs Kaska jaq kõgõ perähn Alksnes. Uma kuus veskit s'oo lähkü maa pääl. Mi saq viil ärq ütlet vai olõt. Aq näet um pikki jaq suuri jõki, kohe saa-õiq määnästki veskit kohe tetäq eiq. Olõ-õiq säntsiid kotussiid eiq. Niguq taa suur Mustjõgi jaq, kohe s'oo Pärli jõgi sisse juusk. Ma-i tiiäq tan parlaq üttegi veskit ollõv. Taa juusk tast läbi luha, um muanõ jaq mää põh'aga. Aq miiq jõõl um uma kimmäs ruusa- ja liivapõhi all. Jaq kivve täüs kuq kurivaim, väikeiisi jaq suuri. Ärq ummaq joq sammõldanuq, nilbõq jaq rohilidseq. Näet sääl kivve all oll' kalul hüä elläq, sääl neh muguq tillidiq õnnõq. Kala um ka-ks tark elläi. Ärq saq ülguq! Ka kuq timä hinne kohe kivi alaq um vidänü, sõs pää hoit timä õks kivi alt välläpoolõq, et sõs timä näge kõik ärq miä sünnüs jaq lasõ-õiq mõnõl tõõsõl kalal hinnest kinniq n'opadaq. Aq inemist timä vainlanõ pelgäs. Niguq ärq näge, nii um kaonuq. Lask hannaga uma lopsu jaq lätt. Võtaq viil kinniq.
 
''Noq um jõgi ärq kuiunuq, miä kala siin noq viil elläq saa vai um. Kalal jääs sälg vii sisest vällä, noq kon timä sõs viil eläs vai um. Ärq um naaq võrrõndiguq kaq liiva täüs uhtnuq. Ni pall'o um sügävämpi kotussit, kuq veskitammi pääl. Sääl vaest um viil ärq mõni suurõmb kala. Sääl saa timä viil elläq. Aq vanast oll' tõõmeeli jõõhn rohkõp vett. Sõs olliq vihmatsõbaq aoq. Aq noq tükke peris ärq kuiuma. Saa-õs tsirgulõ inäp vasarõ hämmädäq ka-s. Mi saq tiit vai olt. Noq olõ-õiq mitu aestat inäp kalla söönüq. Vähä maik um joq meelestki ärq lännüq. A kost vanast oll' jõgi kõik vähki täüs kuq sibinitsu. Vähki jaq kallu, sagunahe. Sõs muguq minti jaq tuudi, puudus es tulõq.
 
[[Pilt:Pärlijõgi_20090410_2.JPG|250px|thumb|Pärlijõgi Ruuksu ja Hurda külä vaihõl 2009. a. mahlakuun]]
18 615

muudatust