|
[[Pilt:Persian Plateau.png|250px|thumb|Iraani kiltmaa]]
'''Iraani kiltmaa''' om kiltmaa Iin-Aasian[[Aasia]]n, Iraani[[Iraan]]i, Afganistani[[Afganistan]]i ja Pakistani[[Pakistan]]i alal. Timä suurus om 2,7 mill'onat km², hummogust õdaguhe om 2500 km, põh'ast lõunahe 1500 km. Põh'aõdagun putus tä kokko [[Armeeniä mägismaagamägismaa]]ga, põh'ahummogun (Hindukuši[[Hindukuš]]i kaudu) [[Pamiiri mägismaagamägismaa]]ga. Muial ommaq tä veeren mägestiguq (hariligult 2000-4000 miitret korgõq), miä lääväq üle madalikõs vai ommaq mere veeren. Nuuq veeremägestiguq ommaq [[Elburs]] (kõgõ korgõmb mägi sääl om [[Damavand]], 5604 m), [[Kopetdag]], [[Zagros]], [[Makran]] ja [[Suleiman]]. Kiltmaa siseosan ommaq mäkiahilaq ja näide vaihhõl, 500-2000 m korgutsõl oroq, kost vesi vällä joosõ-iq ja kon om hulka soolajärvi[[soolajärv]]i.
Iraani kiltmaal om väega kuiv sisemaa ilm. Hainakuun[[Hainakuu]]n om lämmind keskmädselt 40 kraati, vahtsõaastakuun[[vahtsõaastakuu]]n külmä kooni 30 kraati. Siseosan satas 50-100 mm aastagan.
Iraani kiltmaal ommaq päämädselt puulkõrbõq ja kõrbõq[[kõrbõ]]q. Kõgõ suurõmbaq kõrbõq ommaq [[Dašte Kavir]], [[Dašte Lut]] ja [[Dašti Margo]]. [[Jõgi|Jõki]] om veidüq: [[Helmand]], [[Safidrud]], [[Harirud]] jt. Maiõ pääl, midä noidõ viiga nessütedäs, kasutõdas tsitruisi, datlipalmõ[[datlipalm]]õ, puuvillapuhmõ[[puuvill]]apuhmõ, maisi[[mais]]i ja muud.
Zagrosõ ja Elbursi veeren löüdüs maa sisen naftat[[nafta]]t.
[[Katõgooria:Aasia mägismaaq]]
|
