Lahkominek lehe "Širaz" kujjõ vaihõl

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
ts r2.7.1) (robot manopandminõ: ar, arz, az, be, bg, ca, cs, da, de, eo, es, et, fa, fi, fr, he, hr, hu, id, it, ja, ka, ko, lt, ms, mzn, nl, no, os, pl, pnb, pt, ru, sco, sh, simple, sr, sv, tg, tr, uk, ur, war, zh
Valdis (arotus | kirotusõq)
Resümee puudub
Rida 1:
'''Širaz''' om liin Iraanin[[Iraan]]in, tä om [[Farsi provintsiprovints]]i pääliin. Elänikke arvo poolõst om Širaz kuvvõs liin Iraanin, sääl eläs inämb inemiisi ku Eestin[[Eesti]]n. Tä om Lõunõõdagu-Iraanin Rudkhaneye Khoshki jõõ veeren. Širaz om olnuq kaubanduskeskus päält tuhanda aastaga.
 
Liina om nimmat edimäst kõrda nimega ''Tiraziš'' Eelami-aigsõ savitahvli pääl, miä om perit 2000. aastagast i.m.a. 13. aastagasaal oll' Širaz tähtsä kunsti[[kunst]]i- ja kirändüskeskus[[kirändüs]]keskus, teno tollõ, et sõs oll' sääl pall'o pärsiä kunstnikkõ ja haritlaisi ja valitsõja näid avit'. Širaz oll' Pärsiä pääliin Zandi dünastia aigo 1750-1781 ja viil lühkest aigo Saffariidõ aol.
 
Širazi om kutsut "Pärsiä kultuuripääliinas", "ruusõ liinas", "aido liinas" nink "lilli ja sisaski liinas". Liinan või nätäq pall'o ilosit aido ja viläpuid. Širaz om kuulsa kolmnukõliidsi mosaiiikõ, hõpõtüü ja uhkidõ [[pärsiä vaip|vaipo]] poolõst. Sääl toodõtas tsementi[[tsement]]i, tsukrut[[tsukru]]t, väetiisi, rõivakaupo, puust ja ravvast asjo. Širazin om suur naftatüüstüs[[nafta]]tüüstüs ja tä om Iraani elektroonigatüüstüse[[elektrooniga]]tüüstüse keskus: sinnä om lännüq 53% investeeringist elektroonikahe Iraanin. Sinnäq om luud Iraani edimäne pääväjovvujaam.
 
Širaz om pärsiä kiränikke [[Saadi]] ja [[Hafez]]i sünnü- ja matmispaik.
Rida 12:
Arvada, et Širaz om üle 4000 aastaga vana. Liina nimi (kujol ''Tiraziš'') om kirän savitahvlil, miä om lövvet Širazi õdagoveerest ja miä om perit umbõs 2000. aastagast i.m.a. Iraani perimüse perrä ehit' liina Tahmuras Diveband ja ildampa tuu häösi.
 
Ahhemeniide aol oll' Širaz tii pääl, miä vei Susast Persepolisehe[[Persepolis]]ehe ja Pasargadahe (?)Pasargadaihe. FerdowsiFirdausi kirotõt eeposõn Shahnaman"Šahname" om üteld, et Iraani valitsõja Artabanus V sai Širazi uma kontrolli ala. Sassaniidõ jaos oll' Širaz tähtsä paigapääline keskus. Tä jäi tii pääle, miä vei Bišapurist ja Gurist Istakhri.
 
=== Islamiaig ===
 
693. a. sai Širazist provintsipääliin, ku [[araablasõq]] vallutiq IstakhriIstahri - lähkonolõva Sassaniidõ riigi pääliina. Samal aol ku IstakhrIstahr alla käve, kasvi Širazi tähtsüs. Buwayhidi riik (945-1055) tekk' Širazist uma pääliina, sinnäq ehitediq mošeesit[[mošee]]sit, lossõ ja raamadukogo nink liinamüüri ehitediq pikembäs. Inne mongoli vallutust valitsiq sääl viil [[seldžukiq]] ja Khwarezmiidiq[[Horezmi]] valitsõjaq.
 
Mongoliq liina es häötäq, tuuperäst, et paigapääline valitsõja pakk' [[Tšingis-khaanilõkhaan]]ilõ tribuutõ ja hiit' timä valitsusõ ala. [[Timur]] kah es tiiq liinalõ vika, ku 1382 paigapääline valitsõja šahh Šoja tunnist' tuu võimo. 13. aastagasaal sai Širazist tähtsä kunsti-, kirändüs- ja tiidüskeskus. Tuud teno valitsõja toelõ ja tollõ, et sääl oll' pall'o pärsiä opõtlaisi ja kunstnikkõ, muuhulgan sündüq sääl kuulsaq luulõtajaq [[Saadi]] ja Hafiz[[Hafez]], müstik Roozbehan ja filosuuf mulla Sadra. Tuud liina kutsiq mõnõq maatiidläseq Tarkusõ Majas (''Dar al-'elm'').
 
11. aastagasaal elli Širazin mitosada tuhat inemist, 14. aastagasaal 60 tuhat inemist. 16. aastagasaal oll' elänikke 200 000, 18. aastagasaa keskpaigas oll' tuust perrä jäänüq 50 000.
 
1504. a. vallutiq Širazi Safaviidõ riigi luuja Ismail I väeq. Safaviidõ riigi aol (1501-1722) oll' Širaz provintsi pääliin ja Qoli-khaan (Farsi valitsõja šahh Abbas I aigo) lask' ehitäq pall'o paleesit ja ilosit maio saman stiilin ku nuuq, miä ehitediq samal aol riigi pääliina Isfahani[[Isfahan]]i. Pääle safaviidõ aigo käve Širaz alla. Asja teiq hullõmbas [[afgaaniq|afgaanõ]] sõakäügiq ja Širazi valitsõja mäss [[Nadir-šahhišahh]]i vasta. Perämäne saat' sõaväe mässo maaha suruma. Liina piireti mito kuud ja lõpos võeti ärq. Tuus aos ku Nadir-šahh 1747. a. ärq tapõti oll' suurõmb jago liina aoluuliidsi huunit ärq rikut vai häötet ja rahvaarv kahanõnuq 50 000-ni.
 
Širazil naas' jälq häste minemä ku [[Karim-khaan Zandi]] tekk' tä riigi pääliinas 1762. a. 12 000 tüülise abiga ehit' tä kandsi, hulka administratiivhuunit, mošee ja üte uhkõmba katusõga turu Iraanin. Tä lask' ehitäq kaitsõkraavi liina ümbre, nessütüs- ja kuivõndussüstemi nink tä lask' liinamüürüq ümbre tetäq. Paraku Karim-khaani perrätulõjaq suta-s noid saavutuisi kaitsa. Ku võimolõ sai Kadžaarõ dünastia luuja Agha Mohammad-khaan mass' tä Širazilõ kätte tuuga, et lask' kaitsõehitüseq ärq lahku ja vei riigi pääliina Teherani[[Teheran]]i. Kuigi Širaz jäi õnnõ provindsipääliinas, oll' tä sõski küländ rikas' teno tollõ, et jäi [[Pärsiä laht|Pärsiä lahõ]] viirde jäävä kaubatii pääle. 19. aastagasaal luudi pall'o kuulsit aido ja huunit, miä andvaq liinalä näko täämbädselgi pääväl.
 
Širaz om [[Baha'i usk|Baha'i uso]] üte luuja Babi (Siyyid Ali-Muhammadi, 1819-1850) sünnüpaik. Sääl kuulut' tä 1844. a. 22. lehekuu päävä õdago, et om vahtsõ pühä ilmutusõ kandja. Tuuperäst om Širaz Baha'i uso pühä liin ja palvõrännäkide tsiht, kuigi Iraani Islamivabariik lasõ-iq noid tetäq. Babi maja om kah ärq lammutõt.
 
Ku 1930-ndil naas' tüüle trans-Iraani raudtii, sõs Širaz kaot' tähtsüst ku kaubaliin. Rautdii vei kaubaq Khuzestani sadamihe. Pall'oq väärt huunõq ommaq Pahlavi aol halva liinaplaniirmise peräst kannahtaq saanuq vai ärq häötedüq.
Rida 32:
=== Isalmivabariik ===
 
Pääle 1979. a. [[Iraani riigipööreq|islamipööret]] om liina elänikke arv õigõq häste kasunuq. Liinal ommaq plaaniq kõrda tetäq vanaliin, Qurani väreht ja luulõtaja Kermani mausoleum nink lajendaq luulõtaja Hafizi[[Hafez]]i mausoleummi.
 
== Kultuur ==
Vällä otsit teedüskogost "https://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Širaz"