Lahkominek lehe "Širaz" kujjõ vaihõl
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
ts r2.7.1) (robot manopandminõ: ar, arz, az, be, bg, ca, cs, da, de, eo, es, et, fa, fi, fr, he, hr, hu, id, it, ja, ka, ko, lt, ms, mzn, nl, no, os, pl, pnb, pt, ru, sco, sh, simple, sr, sv, tg, tr, uk, ur, war, zh |
Resümee puudub |
||
Rida 1:
'''Širaz''' om liin
Liina om nimmat edimäst kõrda nimega ''Tiraziš'' Eelami-aigsõ savitahvli pääl, miä om perit 2000. aastagast i.m.a. 13. aastagasaal oll' Širaz tähtsä
Širazi om kutsut "Pärsiä kultuuripääliinas", "ruusõ liinas", "aido liinas" nink "lilli ja sisaski liinas". Liinan või nätäq pall'o ilosit aido ja viläpuid. Širaz om kuulsa kolmnukõliidsi mosaiiikõ, hõpõtüü ja uhkidõ [[pärsiä vaip|vaipo]] poolõst. Sääl toodõtas
Širaz om pärsiä kiränikke [[Saadi]] ja [[Hafez]]i sünnü- ja matmispaik.
Rida 12:
Arvada, et Širaz om üle 4000 aastaga vana. Liina nimi (kujol ''Tiraziš'') om kirän savitahvlil, miä om lövvet Širazi õdagoveerest ja miä om perit umbõs 2000. aastagast i.m.a. Iraani perimüse perrä ehit' liina Tahmuras Diveband ja ildampa tuu häösi.
Ahhemeniide aol oll' Širaz tii pääl, miä vei Susast
=== Islamiaig ===
693. a. sai Širazist provintsipääliin, ku [[araablasõq]] vallutiq
Mongoliq liina es häötäq, tuuperäst, et paigapääline valitsõja pakk' [[Tšingis-
11. aastagasaal elli Širazin mitosada tuhat inemist, 14. aastagasaal 60 tuhat inemist. 16. aastagasaal oll' elänikke 200 000, 18. aastagasaa keskpaigas oll' tuust perrä jäänüq 50 000.
1504. a. vallutiq Širazi Safaviidõ riigi luuja Ismail I väeq. Safaviidõ riigi aol (1501-1722) oll' Širaz provintsi pääliin ja Qoli-khaan (Farsi valitsõja šahh Abbas I aigo) lask' ehitäq pall'o paleesit ja ilosit maio saman stiilin ku nuuq, miä ehitediq samal aol riigi pääliina
Širazil naas' jälq häste minemä ku [[Karim-khaan Zandi]] tekk' tä riigi pääliinas 1762. a. 12 000 tüülise abiga ehit' tä kandsi, hulka administratiivhuunit, mošee ja üte uhkõmba katusõga turu Iraanin. Tä lask' ehitäq kaitsõkraavi liina ümbre, nessütüs- ja kuivõndussüstemi nink tä lask' liinamüürüq ümbre tetäq. Paraku Karim-khaani perrätulõjaq suta-s noid saavutuisi kaitsa. Ku võimolõ sai Kadžaarõ dünastia luuja Agha Mohammad-khaan mass' tä Širazilõ kätte tuuga, et lask' kaitsõehitüseq ärq lahku ja vei riigi pääliina
Širaz om [[Baha'i usk|Baha'i uso]] üte luuja Babi (Siyyid Ali-Muhammadi, 1819-1850) sünnüpaik. Sääl kuulut' tä 1844. a. 22. lehekuu päävä õdago, et om vahtsõ pühä ilmutusõ kandja. Tuuperäst om Širaz Baha'i uso pühä liin ja palvõrännäkide tsiht, kuigi Iraani Islamivabariik lasõ-iq noid tetäq. Babi maja om kah ärq lammutõt.
Ku 1930-ndil naas' tüüle trans-Iraani raudtii, sõs Širaz kaot' tähtsüst ku kaubaliin. Rautdii vei kaubaq Khuzestani sadamihe. Pall'oq väärt huunõq ommaq Pahlavi aol halva liinaplaniirmise peräst kannahtaq saanuq vai ärq häötedüq.
Rida 32:
=== Isalmivabariik ===
Pääle 1979. a. [[Iraani riigipööreq|islamipööret]] om liina elänikke arv õigõq häste kasunuq. Liinal ommaq plaaniq kõrda tetäq vanaliin, Qurani väreht ja luulõtaja Kermani mausoleum nink lajendaq luulõtaja
== Kultuur ==
|