Širazi tunnõtas ku [[luulõtaja|luulõtajidõ]], aido, veini[[vein]]i, sisaskidõ[[sisask]]idõ ja lille[[lill]]e liina. Sääl tetäs kolmnukõliidsi mosaiiikõ[[mosaiiik]]õ, hõpõtüüd ja [[pärsiä vaip|vaipo]], midä kutsutas ''gilimes''. Aid om tähtsä osa Iraani kultuurist. Širazin om pall'o vanno aido, niguq näütüses Erami aid ja Afifi aid.
Širaz om tähtsä Iraani kultuuri keskus ja säält om perit pall'o kuulsit luulõtajit. [[Saadi]], 12. ja 13. aastagasaa luulõtaja, sündü Širazin. Tä noorõnNoorõn iän läts' tä säält Bagdadi[[Bagdad]]i, et oppi araabia kirändüst ja islamitiidüisi. Vanan iän joud' tä Širazi tagasi. Toona, Atabak Abubakr Sa'd ibn Zangy (1231-1260) aol, oll' elo Širazin küländ raholinõ. Saadi võeti häste vasta ja täst peeti väega luku. Arvada, et tä elli uma elo lõponi Širazin. Širazin om sündünüq viil tõõnõ kuulsa luulõtaja ja müstik Hafiz[[Hafez]]. Säält om perit ka mitmit tiidläisi, näütüses 13. aastagasaa [[tähetiidüs|tähetiidläne]], [[matõmaaatiga|matõmaatik]], [[füüsiga|füüsik]] ja tohtrõ Qutb al-Din al-Širazi. Uman teosõn "Taiva kotsilõ tiidmiisi saamisõ piir" pidi tä võimaligus, et [[Maa (hod'otäht)|Maa]] tiirotas ümbre [[Päiv|Päävä]].
