Lahkominek lehe "Lviv" kujjõ vaihõl

'''Lviv''' om liin Õdagu-Ukrainan[[Ukraina]]n. Tedä peetäs täämbädse päävä Ukraina ütes tähtsämbäs kultuurikeskusõs. Aoluulinõ liinasüä ummi vanno majjo ja munakiviuulitsidõga om üle elänüq [[Tõnõ ilmasõda|Tõõsõ ilmasõa]] ja nõvvokogo ao. Lvivin om pall'o tüüstüsettevõttit[[tüüstüs]]ettevõttit ja korgõmpi kuulõ, noidõ hulgan [[Lvivi Ülikuul]] ja Lvivi Polüteknikum. Sääl om ka mitmit maailmaklassist kultuuriinstituts'uunõ, niguq näütüses filharmooniaorkestri ja Lvivi Oopõri- ja Balletititatri. Lvivi vanaliin om UNESCO maailmaperändi nimekirän. 2006. a. tähüstediq Lvivin liina 750. juubõlit.

Liina põh'and' 1256. a. Galiitsia-Volõõnia vürst Daniil Romanovitš ja tä pand' liinalõ nime uma puja Levi (võro keelen '[[lõvi]]') perrä. 1349 vallut' Lvivi [[Poola]], midä valits' toona Kazimierz III Suur. Lviv kuulu Poola ala 1349-1569, [[Poola-Leedu riik|Poola-Leedu riigi]] ala 1569-1772, [[Austria]] ala 1772-1918 ja Tõõsõ Poola Vabariigi ala 1918-1939. Ku läts' vallalõ Tõõnõ ilmasõda, annõktiirsõ [[Nõvvokogo Liit]] Lvivi ja maaq tuu ümbre. 1939-1941 olliq nuuq maaq Ukraina NSV osa. 1941. a. hainakuust[[hainakuu]]st 1944. a. hainakuuni okupiirsõq Lvivi [[S'aksamaa|s'akslasõq]]. 1944 vallut' Lvivi jälq Nõvvokogo Liit ja [[Jalta konverentsikonverents]]i tulõmusõl arvati tä jälq osas Ukraina NSV-st.

Lvivin oll' Šoti kohvik, kon 1930.-ndil ja 1940.-ndide alostusõn saiq kokko Poola [[matõmaatika|matõmaatiguq]] Lwowi Matõmaatigakoolist ja istiq sääl pääle lõunaht matõmaatiliidsi probleeme arotadõn. Noidõ hulgan olliq funktsionaalanalüüsi[[funktsionaalanalüüs]]i luuja [[Banachi Stefan]], Steinhausi Hugo, Borsuki Karol, Kuratowski Kazimierz, Kaci Mark, Ulami Stanislaw ja tõõsõq kuulsusõq. S'oo ilma aigo om kohviku nimi ''Desertni Bar'' ja timä aadrõss om Tarass Sevtšenko Prospekt (inne sõta oll' tuu poolaperäne nimi ''ulica Akademicka'').