Lahkominek lehe "Širaz" kujjõ vaihõl
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
Rida 19:
'''Širaz''' om liin [[Iraan]]in, tä om [[Farsi provints]]i pääliin. Elänikke arvo poolõst om Širaz kuvvõs liin Iraanin, sääl eläs inämb inemiisi ku [[Eesti]]n. Tä om Lõunõõdagu-Iraanin Rudkhaneye Khoshki jõõ veeren. Širaz om olnuq kaubanduskeskus päält tuhanda aastaga.
Liina om nimmat edimäst kõrda nimega ''Tiraziš'' Eelami-aigsõ savitahvli pääl, miä om perit 2000. aastagast i.m.a. 13. aastagasaal oll' Širaz tähtsä [[kunst]]i- ja [[kirändüs]]keskus, teno
Širazi om kutsut "Pärsiä kultuuripääliinas", "ruusõ liinas", "aido liinas" nink "lilli ja sisaski liinas". Liinan või nätäq pall'o ilosit aido ja viläpuid. Širaz om kuulsa kolmnukõliidsi
Širaz om pärsiä kiränikke [[Saadi]] ja [[Hafez]]i sünnü- ja matmispaik.
Rida 28:
=== Inne islamit ===
Arvada, et Širaz om üle 4000 aastaga vana. Liina nimi (kujol ''Tiraziš'') om kirän
Ahhemeniide aol oll' Širaz tii pääl, miä vei Susast [[Persepolis]]ehe ja Pasargadaihe. Firdausi kirotõt eeposõn "Šahname" om üteld, et Iraani valitsõja Artabanus V sai Širazi uma kontrolli ala. Sassaniidõ jaos oll' Širaz tähtsä paigapääline keskus. Tä jäi tii pääle, miä vei Bišapurist ja Gurist Istakhri.
Rida 34:
=== Islamiaig ===
693. a. sai Širazist
Mongoliq liina es häötäq, tuuperäst, et paigapääline valitsõja pakk' [[Tšingis-khaan]]ilõ tribuutõ ja hiit' timä valitsusõ ala. [[Timur]] kah es tiiq liinalõ vika, ku 1382 paigapääline valitsõja šahh Šoja tunnist' tuu võimo. 13. aastagasaal sai Širazist tähtsä kunsti-, kirändüs- ja tiidüskeskus. Tuud teno valitsõja toelõ ja tollõ, et sääl oll' pall'o pärsiä opõtlaisi ja kunstnikkõ, muuhulgan sündüq sääl kuulsaq luulõtajaq [[Saadi]] ja [[Hafez]], müstik Roozbehan ja filosuuf mulla Sadra. Tuud liina kutsiq mõnõq maatiidläseq Tarkusõ Majas (''Dar al-'elm'').
Rida 40:
11. aastagasaal elli Širazin mitosada tuhat inemist, 14. aastagasaal 60 tuhat inemist. 16. aastagasaal oll' elänikke 200 000, 18. aastagasaa keskpaigas oll' tuust perrä jäänüq 50 000.
1504. a.
[[Pilt:Bazar Shiraz as seen by Jane Dieulafoy, 1881.jpg|200px|thumb|Širazi turg. Dieulafoy Jane'i pilt (1881).]]
Širazil naas' jälq häste minemä ku [[Karim-khaan Zandi]] tekk' tä riigi pääliinas 1762. a. 12 000 tüülise abiga ehit' tä kandsi, hulka administratiivhuunit, mošee ja üte uhkõmba katusõga turu Iraanin. Tä lask' ehitäq kaitsõkraavi liina ümbre, nessütüs- ja kuivõndussüstemi nink tä lask' liinamüürüq ümbre tetäq.
Širaz om [[Baha'i usk|Baha'i uso]] üte luuja Babi (Siyyid Ali-Muhammadi, 1819-1850) sünnüpaik. Sääl kuulut' tä 1844. a. 22. lehekuu päävä õdago, et om vahtsõ pühä ilmutusõ kandja. Tuuperäst om Širaz Baha'i uso pühä liin ja palvõrännäkide tsiht, kuigi Iraani Islamivabariik lasõ-iq noid tetäq. Babi maja om kah ärq lammutõt.
|