Lahkominek lehe "Širaz" kujjõ vaihõl

Liina om nimmat edimäst kõrda nimega ''Tiraziš'' Eelami-aigsõ savitahvli pääl, miä om perit 2000. aastagast i.m.a. 13. aastagasaal oll' Širaz tähtsä [[kunst]]i- ja [[kirändüs]]keskus, teno tollõtoolõ, et sõs oll' sääl pall'o pärsiä kunstnikkõ ja haritlaisi ja valitsõja näid avit'. Širaz oll' Pärsiä pääliin Zandi dünastia aigo 1750-1781 ja viil lühkestlühkeist aigo Saffariidõ aol.

Širazi om kutsut "Pärsiä kultuuripääliinas", "ruusõ liinas", "aido liinas" nink "lilli ja sisaski liinas". Liinan või nätäq pall'o ilosit aido ja viläpuid. Širaz om kuulsa kolmnukõliidsi mosaiiikõmosaiikõ, hõpõtüü ja uhkidõ [[pärsiä vaip|vaipo]] poolõst. Sääl toodõtas [[tsement]]i, [[tsukru]]t, väetiisiväetüisi, rõivakaupo, puust ja ravvast asjo. Širazin om suur [[nafta]]tüüstüs ja tä om Iraani [[elektrooniga]]tüüstüse keskus: sinnä om lännüq 53% investeeringist elektroonikahe Iraanin. Sinnäq om luud Iraani edimäne pääväjovvujaam.

Arvada, et Širaz om üle 4000 aastaga vana. Liina nimi (kujol ''Tiraziš'') om kirän savitahvlilsavitahvli pääl, miä om lövvet Širazi õdagoveerest ja miä om perit umbõs 2000. aastagast i.m.a. Iraani perimüse perrä ehit' liina Tahmuras Diveband ja ildampa tuu häösi.

693. a. sai Širazist provintsipääliinprovindsipääliin, ku [[araablasõq]] vallutiq Istahri - lähkonolõva Sassaniidõ riigi pääliina. Samal aol ku Istahr alla käve, kasvi Širazi tähtsüs. Buwayhidi riik (945-1055) tekk' Širazist uma pääliina, sinnäq ehitediqehitedi [[mošee]]sit, lossõ ja raamadukogo nink liinamüüri ehitediqehitedi pikembäs. Inne mongoli vallutust valitsiq sääl viil [[seldžukiq]] ja [[Horezmi]] valitsõjaq.

1504. a. vallutiqvalludiq Širazi Safaviidõ riigi luuja Ismail I väeq. Safaviidõ riigi aol (1501-1722) oll' Širaz provintsiprovindsi pääliin ja Qoli-khaan (Farsi valitsõja šahh Abbas I aigo) lask' ehitäq pall'o paleesit ja ilosit maio saman stiilin ku nuuq, miä ehitediq samal aol riigi pääliina [[Isfahan]]i. Pääle safaviidõ aigo käve Širaz alla. Asja teiq hullõmbas [[afgaaniq|afgaanõ]] sõakäügiq ja Širazi valitsõja mäss [[Nadir-šahh]]i vasta. Perämäne saat' sõaväe mässo maaha suruma. Liina piireti mito kuud ja lõpos võeti ärq. Tuus aos ku Nadir-šahh 1747. a. ärq tapõti oll' suurõmb jago liina aoluuliidsi huunit ärq rikut vai häötet ja rahvaarv kahanõnuqkahanuq 50 000-ni.

Širazil naas' jälq häste minemä ku [[Karim-khaan Zandi]] tekk' tä riigi pääliinas 1762. a. 12 000 tüülise abiga ehit' tä kandsi, hulka administratiivhuunit, mošee ja üte uhkõmba katusõga turu Iraanin. Tä lask' ehitäq kaitsõkraavi liina ümbre, nessütüs- ja kuivõndussüstemi nink tä lask' liinamüürüq ümbre tetäq. Paraku Karim-khaani perrätulõjaq suta-s siski noid saavutuisi kaitsa. Ku võimolõ sai Kadžaarõ dünastia luuja Agha Mohammad-khaan mass' tä Širazilõ kätte tuuga, et lask' kaitsõehitüseq ärq lahku ja vei riigi pääliina [[Teheran]]i. Kuigi Širaz jäi õnnõ provindsipääliinas, oll' tä sõski küländ rikas' teno tollõ, et jäi [[Pärsiä laht|Pärsiä lahõ]] viirde jäävä kaubatii pääle. 19. aastagasaal luudi pall'o kuulsit aido ja huunit, miä andvaq liinaläliinalõ näko täämbädselgi pääväl.