Lahkominek lehe "Võro kiräviis" kujjõ vaihõl

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Rida 70:
Võro kiräviisi om kritiseerit põhilidsõlt tähti q ja y võõraperäsüse peräst Eesti kontekstin. Kriitikalõ om küländ häste vastat kakkõhelü märkmise tarvilikkusõ ni tähemärke q ja y kiräviisi valimisõ osan. Nõrgõmbahe om argumenteerit tuu, milles om ülepää vaia korgõ ''y'' eräldämist madalast ''õ''-st. Nimelt ku ''q'' om võro keelen kimmähe umaette foniim, minkal om väega tähtsä roll sõnamuudõ tähendüisi eräldämisen, sis korgõ ''y'' ja matal ''õ'' eräldä-i tähendüst. Umaette tähemärgi pruukmist korgõ ''y'' märkmises om põhjõndõt taa helü tähtsüsegaq keele tävvelidse struktuuri alalõhoitumisõn. Nimelt paistus ''y'' ollõv üts põhjus, mille om võro keelen vabahelükokkokõla nii ilosahe alalõ hoitunuq.
 
Kiräviisi kriitiga om veenü ütelt puult ülembäntuuduidõ vahtsõ kiräviisi paranduisini, a tõõsõlt puult võrokeelidse aolehe [[Uma Leht]] kiräviisini, kon märgitä-i kakkõhellü ega korgõt ''õ''-d, a pehmehüst märgitäs. Osan välläandin märgitäs kakkõhellü üläkomaga ('). Naidõ

Ilma umaette tähe q-lda märkmisviise puudusõs um tuu, et nii sakõ ja tähtsä tähendüisi eräldäjä helü nigu kakkõhelü om tävveste märkmäldä, miä jätt sagõhõhe tähendüse segätses, vai um taa märgit väiku üläkomaga, midä hariligult panda-ai tähele ja loeta-ai vällä. Niisama tulõ üläkoma sakõ pruukmisõga kiräpilti mano hulga diakriitiliidsi märke ni umavaihõl lätväq kergehe segi pehmehüsmärk, välläjätmismärk ja jutumärgiq, vrd nt lausit:
 
''"Lugõja kai lehe üle. Imä pand' mar'a pangi."''