Lahkominek lehe "Kihnu" kujjõ vaihõl
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
toim |
||
Rida 7:
==Kihnu keele esiqmuudu joonõq==
* Kumõhidõ synno edimädsen silbin om sagõhõhe moodus ''i > jõ: jõlus jõlm, ljõna, kjõsama''.
* Pikäq [[vabahelü]]q lääväq diftongis (niguq [[Pöide kihlkund|Pöidel]] [[Saarõmaa]]l ni [[Muhu]]n) ''maa > mua, saama > suama, rääkima > riäkma, mees > mies, tooma > tuõma, sööma > süemä''.
* Edimädse silbi ''ä'' om muutunuq ''ja''-s: ''nägu > njagu, käru > kjaru, järsk > jarsk''.
* Om olõman ''ü''-lõpulinõ diftong ja kimmäs [[vabahelükokkokõla]] (nigu võro keelengi):
* Nõrgaastmõlidsõn vormin diftongi peräots muutus madalambas: ''räim : rääme, käümä : (mia) käösi, tõusma : (mia) tõosõ, saun : saona''.
* Peethelle pehmehüs: ''suepp : suppi, toepma : toppi, koerv : korvi''.▼
* Saajakäänüse lõpp ''-ks ~ s(s): puruks ~ purus, punasõks ~ punasõs''.▼
▲* Peethelle pehmehüs: suepp : suppi, toepma : toppi, koerv : korvi.
* Minnevao eitüse tegosõnatüven om ''s''-tunnis: ''ei olõss'' – es olõq, ''ei tiess'' – es tiiq , ''ei tõuass'' – es tuuq.▼
▲* Saajakäänüse lõpp -ks ~ s(s): puruks ~ purus, punasõks ~ punasõs.
* Tõõnõ tegonimi om mitmõn tegosõnatüübin tunnussõldaq: ''laadi, õpõta, kuõri, laska, suaja, seüä, tõua''.▼
▲* Minnevao eitüse tegosõnatüven om s-tunnis: ei olõss – es olõq, ei tiess – es tiiq , ei tõuass – es tuuq.
* ''Nuq''-kesksõna
▲* Tõõnõ tegonimi om mitmõn tegosõnatüübin tunnussõldaq: laadi, õpõta, kuõri, laska, suaja, seüä, tõua.
▲* Nuq-kesksõna on n-lõpulinõ: käün – käünüq, ann – andnuq, käsn – käsknüq, riäkn – jutustanuq.
▲* Kaudõdsõ kõnnõviisi tarbis om tunnus de ~ te.
== Pilte ==
| |||