Lahkominek lehe "Vabahelle kokkokõla" kujjõ vaihõl
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
Rida 5:
Vabahelle kokkokõla om üts [[võro kiil|võro]], [[seto kiil|seto]] ja terve [[lõunaeesti kiil|lõunõeesti keele]] põhiliidsi helüsäädüisi. Niisama om taa üts edimäidsi asjo, mink perrä saa võro ja eesti keelel vaiht tetäq, selle et [[eesti kiil|eesti kiräkeelen]] vabahelle kokkokõlla olõ-õiq. Külh om taasama säädüs olõman pall'odõn tõisin [[soomõ-ugri keeleq|soomõ-ugri keelin]], nigu näütüses [[soomõ kiil|soomõ]], [[kar'ala kiil|kar'ala]] ja [[ungari kiil]], a ka näütüses [[turgi keeleq|turgi keelin]], nigu [[türgü kiil|türgü]], [[tatari kiil|tatari]] ja [[tõva kiil|tõva]] kiil.
Võro keele vabahelle kokkokõla perrä saavaq üten sõnan ollaq õnnõ kas edepoolidsõq (''ä, ü, e, ö'') vai tagapoolidsõq (''a, u, õ, o'') vabahelüq. Edepoolinõ vabahelü ''i'' sünnüs vabahelle kokkokõla poolõst kokko nii edepoolitsidõ (nt ''piimä'') ku tagapoolitsidõ vabahellega (nt ''viina''). Tävvelidse vabahelle kokkokõlaga ommaq näütüses võro keele sõnaq: ''hällütämä'', ''hõbõhõnõ'', ''küsümüs'', ''esäkene'' ja ''pujakõnõ''; soomõ keele sõnaq ''käyttäjä'' ('pruukja') ja ''tyytyväinen'' ('rahulõ') ni ungari keele sõnaq ''köszönöm'' ('aiteh') ja ''vörös'' ('verrev'). Viimädseq ungari keele sõnaq ommaq lisas ede- ja tagapoolisusõlõ kokkokõlan ka helle ümärdedüse poolõst - kõik naidõ sõnno helüq ommaq ümärdedüq (ümärdedüisi huuliga vällä üteldüq). Sääne ümärdümis-vabahelükokkokõla omgi üts ungari keele esiqeräliidsi juuni.
Võro ja seto keele vabahelükokkokõla om esiqmuudu ''õ''-kokkokõla poolõst (nt ''panõ'', ''kõnõlõsõq''), midä olõ-õi ei, soomõ, kar'ala ei ungari keelen. Lõunõeesti keelist olõ-õi säänest kokkokõlla ka [[mulgi kiil|mulgi]] ja [[tarto kiil|tarto keelen]], kon om kõrraligult alalõ õnnõ ''ä''-harmoonia (nt ''külä, Elvä''). Külh om võro keelega ütesugumadsõ kõrraligu ''õ''-, ''ä-'' ja ''ü''-harmooniaga vabahelle kokkokõla olõman [[kihnu]] ja [[vad'a kiil|vad'a]] keelen.
| |||