|
'''"Saapidõga [[kass|tiide]]"''' om üts prantsusõ jutus ([[prantsusõ kiil|prantsusõ keelen]] ''"Le Maître chat ou le Chat botté"''), minka pand' [[17. aastagasada|17. aastasaa]] lõpul kirjä [[Perrault' Charles]].
== Sisu ==
[[File:Puss-in-Boots-1695.jpg|thumb|upright|Perrault raamadu "Le Maître Chat" käsilde kirotaq ja ilostaq käsikiri aastagast 1695]]
Ütel [[möldre]]l oll' kolm poiga. Möldre kuuli ärq ja jätt' uma vara poelõ: vanõmb sai veski, keskmäne iisliq ja noorõmb õnnõ [[kass]]i. Noorõmb poig oll' tuuperrätuu pääle väega kurb, a sõs selgü, et tuu kass' olõ-õs määnegiq harilik kass' — tä küsse umalõ paari saapit ja ku nuuq kätte sai, läts' ja püüd' mõtsan üte [[jänes]]se kotti. Sõs vei tä seotuu jänesse [[kuning]]alõ ja ütel', et seo om kingitüs tä esändält, markii de Karabaalt. Mõnõ järgmädse kuu joosul vei kass' kuningalõ viil umaumma jahisaaki kingitüses.
Ütskõrd sai kass' teedäq, et kuning üten uma tütregaq sõit umauman [[tõld|tõllan]] müüdä [[jõgi|jõõ]] viirt. Tä ütel' umalõ esändäle, et tuu hindä pall'as võtassiq ja jõkkõ tsuklõma lääsiq. Sõs käkke kass' timä rõivaq ärq ja ku kuninga tõld lähküle joud', nakas' kõvva appi hõikama. Ku kuning tõlla kinniq piät' ja küsse, miä hädä om, ütel' kass', et timä esänd, markii de Karabaa tsukõl' jõõn, ku timä rõivaq ärq varastõdi. Kuning lask' noorõlõmehele uhkõq rõivaq andaq, kuts' tä umma tõlda ja pand' uma tütre kõrvalõ istma. Tütär muidokiq õkva armu möldrepoiga ärq.
Kass' vilbas' sõs tükk maad tõlla iin ja käsk' tii veeren haina tennüqtennül talorahval kuninga küsümise pääle üteldäq, et neoq maaq ommaq markii de Karabaa umaq, vai muido tsäbähäs kass' nääq ärq. A sõs joud' kass' üte lossi mano, kon elli üts suur kolask' [[võhl]], kiä mõist' hinnäst määntses taht eläjäs muutaq. Kass' moogat', et tä usu-ui tedä, ja võhl sõs näüdäs' ette: kõgõpäält tekk' hindä [[lõvi]]s (miä kassi väega hirmut') ja sõs viil mõnõs suurõs eläjäs. Kass' ütel', et mõnõs väikeses eläjäkeses tä joht muutudaq saa-ai, ja võhl sõs muut' hindä [[hiir]]es. Kõrrapäält oll' kass' tä man ja vääräs' hiire ärq. Ku kuning sinnäq joud', küsse tä, kinka loss tuu om, ja kass' muidokiq vastas', et markii uma. Kuning imehteli väega markiid ja timä lossi ja and' uma tütre tälle naasõs. A kass' elli edespiten ku suur esänd ja ai hiiri takan õnnõ uma lusti peräst.
Luu lõpun om viil kats [[moraal]]i kah: üts ütles, et om tähtsä, et sa olõs ettevõtja ja löudliklöüdlik, a tõõnõ ülendäs [[rõivas|rõividõ]], vällänägemise ja nuurusõ tähtsüst kuningatütre süäme võitmisõl.
== Kirästämine ==
''"Le Maistre Chat, ou le Chat Botté"'' kirästädikirästedi [[Pariis]]in 1697. aastaga [[kaarnakuu]]n üten kogomikunkogomigun (''"Histoires ou contes du temps passé"''), kon oll'olliq viil näütüses luuq "Mõtsan uinuv ilodus" (''"La Belle au bois dormant"''), "VerevämütsükeneVerrevmütsükene" (''"Le petit chaperon rouge"''), "Sinihabõnik" (''"La Barbe bleue"'') ja "Tuhatriinu" (''"Cendrillon, ou la petite pantoufle de verre"''). Raamat sai tolmahusõgaqkõrraga väega kuulsas ja taad pantiqpanti ümbre ka võõrihe kiilihe.
[[Katõgooria:Prantsusõ kirändüs]]
|
