Metalmuusiga

Heavy metal muusiga, metalmuusiga vai ka lihtsält metal om rokkmuusiga liik, minkäle om esiloomulik rassõ kõla ja kõvva iskit kitraq, pitkaq kitrasooloq, kõvahus ja sagõhe tummõq laulusõnaq.

Metalansambliin ommaq hariligult eelektrikitramängjä(q), basskitramängjä, trummilüüjä ja laulja, kuigiq sagõhe om pundin viil klahvpillimängjä ja näütüses folkmetali ansambliin ka viioli-, lõõtspilli- vai muu pilli mängjä.

Aolugu

Metalmuusiga sai algusõ 1960. aastagadõ lõpun Ütiskuningriigin ja Ameeriga Ütisriigõn. Edimädseq ansambliq ollivaq Inglüsmaalt peri Led Zeppelin, Black Sabbath ja Deep Purple; stiili jovvutasiq '70. aastagadõl viil niisamatõ inglüse ansambliq Judas Priest, Motörhead ja Iron Maiden.

'80. aastagadõl sai populaarsõs stiilis glam metal (Mötley Crüe ja Poison USAst). Underground-ringkunnis tekküsiq ka ekstreemsemäq ja agrõssiivsõmaq stiiliq: thrash metal murd' päävuulu (Metallica, Megadeth, Slayer ja Anthrax; kõik USAst), a death ja black metal jäiväq subkultuurilisõs nätüsses.

'90. aastagadõ keskpaigan saivaq populaarsõs stiiliq niguq nu metal (kon ommaq pall'o grunge ja hiphopi juuni) ja metalcore (miä segäsi ekstreemmetalli hardcore-pungiga).

Alamsanriq

Aastagadõ joosul om metalmuusiga ütsiotsõ arõnõnuq ja lajanenuq ni seo ilma aigo nimetätäs metalis väega mitmõviisilidsi alamstiile, miä võivaq üts'tõõsõst peris tõistsugudsõq oldaq. Alamsanrõ om pall'o ja ansambliq sagõhe mülläväq naid umavaihõl kokko.

• alternatiivmetal
• black metal, "must metal"
• death metal, "surmametal"
• doom metal, "turmametal"
• folk metal, "rahvamuusiga metal"
• glam metal, "glamuurimetal"
• gothic metal, "gooti metal"
• grindcore
• industriaalmetal
• metalcore
• nu metal, "uus-metal"
• power metal, "võimsa metal"
• progrõssiivnõ metal
• speed metal, "kipõ metal"
• simfoonilinõ metal
• thrash metal, "pesselev metal"
• viking metal, "viikingimetal"