Kujo 28. mahlakuu 2011, kell 21:51 toimõndaq Maritriinu (arotus \| kirotusõq) 4 muudatust →‎Lihavõtõq ← Innembäne muutminõ		Kujo 29. mahlakuu 2011, kell 06:59 toimõndaq võtaq tagasi Maritriinu (arotus \| kirotusõq) 4 muudatust Resümee puudub Vahtsõmb toimõndus →
Rida 1: ==Lihavõtõq== Lihavõtõq ommaq ristiuson liikuvaq pühäq, miä nakkavaq edimädse täüskuu pühäpäiväga peräst keväjäst käänüpäivä. Taa päivä värv’ om valgõ. Eesti keelen om lihavõtil ~~mitmõviisilidsi~~mitmit rahvaperälidsi ~~nimitüsi~~nimitüisi nigu kevädpühäq, munapühäq, kiigepühäq. Katoligu ja vinneusukerigu kombõ perrä ~~lõpp’~~lõppi lihavõtiga [[paast]], võis jälleq süvväq lihha. Inemiseq valmisti ~~pühidõsüügi~~pühädedõsüügi vanastõ munnest ja piimäst. Lõuna-Eestin oll’ kombõs noidõ pühhi aigu ehitäq [[kiik]]. Põraaigu inemiseq käüväq kabõliaian ja tuuväq tarõhe paiu ossi. Seoilmaaolinõ kommõ om viil munne värvmine, noidõ tikkõlõminõ ja sõbrule ja sugulaisile kinkminõ. Mõnen kohan inemiseq viiväq noid ka matusõ pääle. Latsil võis kävvüq ka lihavõti [[jänes]] ja tuvvaq magahuisi. Lihavõtõq näütäväq ka keväjä algust ja taa pühä tunnismärgiq ommaq tsiigupujaq, jäneseq ja värvilidseq munaq. Nätäl inne lihavõttõid peedäs urbõpäivä. Suurõmbat tüüd es tetä. Urbõossiga pesti(peksti) latsi, et nä olõs suvõl virga. Noorõmeheq tahtsevi kirivid munnõ saada. Muna om märk tuust, et egä kevväi sünnüs kõik alläv vahtsõst. Munnõ süüdi pallo. Mängiti viil munaveerütämise mängõ. Nelikümmend päivä peräst lihavõtti (neläpäiväl) om Taivamineminpühä ehk Suur Ristipäiv. Lihavõtõq ommaq vinneusukerigo suurimp pühä, samaaigu ~~kun~~ku [[jõuluq]] ommaq suurimp pühä Katoligu kerigon.

Lahkominek lehe "Lihavõttõq" kujjõ vaihõl