Lahkominek lehe "Prantsusõ kiil" kujjõ vaihõl

| kon kõnõldas = [[Prantsusmaa]]nl, [[Belgiä]]n, [[Sveits|Sveidsin]], [[Luksõmburk|Luksõmburgin]]in, [[Kanada]]n, mitmõl puul [[AafrigaAfriga|Afrikan]]n

Taa om maailman umbõs 110 mill'onal inemisõl imäkiil, ku tõist keeltkiilt mõist taad viil 190 mill'onat ni 200 mill'onat oppavaqopvaq taad ku võõrkiilt.

Pääle [[Prantsusmaa]] om taa riigikeeles viil Haitin ja om üts riigikeelist Belgiän, SveitsinSveidsin, Luksõmburgin, Kanadan ja mitmõn Aafriga riigin. Prantsuse kiil om tüükiil ka mõnõn rahvusvaihlidsenrahvusvaihlidsõn organisatsioonin, näütüses [[ROK]]-in, [[WTO]]-n, [[FIFA]]-n, [[ÜRO]]-n, [[Aafriga Liit|Aafriga Liidon]], [[EBU]]-n ja muial.

Prantsusõ kiil sai algusõ [[ladina kiil|ladina keele]] murdõst, midä 4. aastagasaal GalliasGallian kõnõldi. 12. aastagasaas oll' inämb-vähämb panõhtunuqvällä kujonuq vanaprantsusõ keelekujo, minkäsminkan on kirjä pant' ka prantsusõ eepuseepos, "Rolandi laul". Umbõs 15. aastagasaal panõhtuskujosi vällä parhillanõ prantsusõ kiil.

17. ja 18. aastagasaal oll' prantsusõ kiil mitmin Õuruupa riigõnriigen kõrgklassikorgklassi kiil.