Lahkominek lehe "Lihavõttõq" kujjõ vaihõl

Lisatud 79 baiti ,  9 aasta eest
olõ-õi muutmiisi kokkovõtõt
'''Lihavõttõq''' ommaq [[ristiusk|ristiuson]] liikuvaq pühäq, miä nakkavaq edimädse täüskuu pühäpäivägapühäpääväga peräst keväjäst käänüpäivä. Taa päiväpäävä värv’ om [[valgõ]].
 
Eesti keelen om lihavõtillihavõttil mitmit rahvaperälidsi nimitüisi nigu kevädpühäq, munapühäq, kiigepühäq. Katoligu ja vinneusukerigu kombõ perrä lõppi lihavõtigalihavõttõga [[paast]], võisvõisõ jälleq süvväq lihha.
Inemiseq valmisti pühädedõsüügipühädesöögi vanastõ munnestmunnõst ja piimäst[[piim]]äst. Lõuna-Eestin oll’ kombõs noidõ pühhi aigu ehitäq [[kiikhäll]].
Põraaigu inemiseq käüväq kabõliaian ja tuuväq tarõhe paiu ossi.
Seoilmaaolinõ kommõ om viil munne värvmine, noidõ tikkõlõminõ ja sõbrule ja sugulaisile kinkminõ. Mõnen kohan inemiseq viiväq noid ka matusõ pääle. Latsil võis kävvüq ka lihavõti [[jänes]] ja tuvvaq magahuisi.
Lihavõtõq näütäväq ka keväjä algust ja taa pühä tunnismärgiq ommaq tsiigupujaq, jäneseq ja värvilidseq munaq.
 
Põraaigu inemiseq käüväq kabõliaian ja tooväq tarrõ paiu ossõ. Seoilmaaolinõ kommõkommõq om viil munnemunnõ värvmine, noidõ tikkõlõminõ ja sõbrulesõbrolõ ja sugulaisilesugulaisilõ kinkminõkinkmine. MõnenMõnõn kohanpaigan inemiseq viiväqveeväq noid ka matusõ pääle. Latsil võisvõi kävvüq ka lihavõti lihavõttõ[[jänes]] ja tuvvaq magahuisi.
Nätäl inne lihavõttõid peedäs urbõpäivä. Suurõmbat tüüd es tetä. Urbõossiga pesti(peksti) latsi, et nä olõs suvõl virga. Noorõmeheq tahtsevi kirivid munnõ saada. Muna om märk tuust, et egä kevväi sünnüs kõik alläv vahtsõst. Munnõ süüdi pallo. Mängiti viil munaveerütämise mängõ.
LihavõtõqLihavõttõq näütäväqnäütäseq ka [[kevväi|keväjä]] algust ja taa pühä tunnismärgiq ommaq tsiigupujaq, jäneseq ja värvilidseq munaq.
 
Nätäl inne lihavõttõidlihavõttiid peedäs urbõpäivä[[urbõpäiv]]ä. Suurõmbat tüüd es tetätetäq. UrbõossigaUrbõossõga pesti(peksti)pesseti latsi, et nä olõs [[suvi|suvõl]] virgavirgaq. NoorõmeheqNoorõqmeheq tahtsevitahtsõvaq kirividkiriviid munnõ saadasaiaq. Muna om märk tuust, et egä kevväi sünnüs kõik allävelläv vahtsõst. Munnõ süüdi pallopall'o. Mängiti viil munaveerütämise mängõ.
Nelikümmend päivä peräst lihavõtti (neläpäiväl) om Taivamineminpühä ehk Suur Ristipäiv.
 
Nelikümmend päivä peräst lihavõttilihavõttiid (neläpäivälneläpääväl) om TaivamineminpühäTaivaminemisepühä ehk Suur Ristipäiv.
Lihavõtõq ommaq vinneusukerigo suurimp pühä, samaaigu ku [[jõuluq]] ommaq suurimp pühä Katoligu kerigon.
 
LihavõtõqLihavõttõq ommaq vinneusukerigo suurimpkõgõ suurõmb pühä, samaaigusamal aol ku [[jõuluqjouluq]] ommaq suurimpkõgõ suurõmb pühä Katoligu kerigon.
 
[[Katõgooria:Pühäq]]
Anonüümne kasutaja