Lahkominek lehe "Lihavõttõq" kujjõ vaihõl

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
Rida 1:
'''Lihavõttõq''' ommaq [[ristiusk|ristiuson]] liikuvaq pühäq, miä nakkavaqnakkasõq edimädse täüskuu pühäpääväga peräst keväjäst käänüpäivä. Taa päävä värv’ om [[valgõ]].
 
Eesti keelen om lihavõttil mitmit rahvaperälidsirahvaperäliidsi nimitüisi nigu kevädpühäqkeväjäpühäq, munapühäq, kiigepühäqhällüpühäq. Katoligu ja vinneusukerigu kombõ perrä lõppi lihavõttõgalihavõttidõga [[paast]], võisõvõidsõ jälleq süvväq lihha.
Inemiseq valmistiteiq pühädesöögipühhisöögi vanastõ munnõst ja [[piim]]äst. Lõuna-Eestin oll’ kombõs noidõ pühhi aigu ehitäq [[häll]].
 
Põraaigu inemiseq käüväq kabõliaian ja tooväqtoovaq tarrõ paiu ossõ. Seoilmaaolinõ kommõq om viil munnõ värvmine, noidõ tikkõlõminõ ja sõbrolõ ja sugulaisilõ kinkmine. Mõnõn paigan inemiseq veeväq noid ka matusõ pääle. Latsil võivõidsõ kävvüq ka lihavõttõ[[jänes]] ja tuvvaq magahuisi.
Lihavõttõq näütäseq ka [[kevväi|keväjä]] algust ja taa pühä tunnismärgiq ommaq tsiigupujaq, jäneseq ja värvilidseq munaq.
 
Nätäl inne lihavõttiidlihavõttit peedäspeetäs [[urbõpäiv]]ä. Suurõmbat tüüd es tetäq. Urbõossõga pessetipesti latsi, et nä olõsolõsi [[suvi|suvõl]] virgaq. Noorõqmeheq tahtsõvaqtahtsõq kiriviidkirivit munnõ saiaq. Muna om märk tuust, et egä kevväi sünnüs kõik elläv vahtsõst. Munnõ süüdi pall'o. Mängiti viil munaveerütämise mängõ.
 
Nelikümmend päivä peräst lihavõttiidlihavõttit (neläpääväl) om TaivaminemisepühäTaivaminemispühä ehk Suur Ristipäiv.
 
Lihavõttõq ommaq vinneusukerigovinneusu kerigo kõgõ suurõmb pühä, samal aol ku [[jouluq]] ommaq kõgõ suurõmb pühä Katoligu kerigonkerikon.
 
[[Katõgooria:Pühäq]]