Põraaigu inemiseq käüväq kabõliaian ja tooväqtoovaq tarrõ paiu ossõ. Seoilmaaolinõ kommõq om viil munnõ värvmine, noidõ tikkõlõminõ ja sõbrolõ ja sugulaisilõ kinkmine. Mõnõn paigan inemiseq veeväq noid ka matusõ pääle. Latsil võivõidsõ kävvüq ka lihavõttõ[[jänes]] ja tuvvaq magahuisi.
Lihavõttõq näütäseq ka [[kevväi|keväjä]] algust ja taa pühä tunnismärgiq ommaq tsiigupujaq, jäneseq ja värvilidseq munaq.
Nätäl inne lihavõttiidlihavõttit peedäspeetäs [[urbõpäiv]]ä. Suurõmbat tüüd es tetäq. Urbõossõga pessetipesti latsi, et nä olõsolõsi [[suvi|suvõl]] virgaq. Noorõqmeheq tahtsõvaqtahtsõq kiriviidkirivit munnõ saiaq. Muna om märk tuust, et egä kevväi sünnüs kõik elläv vahtsõst. Munnõ süüdi pall'o. Mängiti viil munaveerütämise mängõ.
Nelikümmend päivä peräst lihavõttiidlihavõttit (neläpääväl) om TaivaminemisepühäTaivaminemispühä ehk Suur Ristipäiv.
Lihavõttõq ommaq vinneusukerigovinneusu kerigo kõgõ suurõmb pühä, samal aol ku [[jouluq]] ommaq kõgõ suurõmb pühä Katoligu kerigonkerikon.