Lahkominek lehe "Iraan" kujjõ vaihõl

Iraan om [[ÜRO]] ja [[OPEC]]i asotajaliigõq. Iraani poliitilinõ süstem om põhjandõt 1979. a. põhisäädüsel. Šiia islam om riigiusk ja [[pärsiä kiil]] om riigikiil.

 

Kõgõ vanõmbaq jäleq inemiisi tegemiisist ommaq perit vanõmbast [[kiviaig|paleoliitikumist]]. X-VI aastagatuhandal i.m.a. elliq Iraanin mesoliitikumi jahimeheq ja korilasõq. VIII-V aastagatuhandal i.m.a. naati mõnõn paigan [[põllumajandus|põldo tegemä]]. IV-III a.t. i.m.a. tekkü pall'o maaharijidõ elopaiko ja eski mõnõq liinriigiq.

 

 

[[Pilt:Mappa di Eratostene.jpg|200px|thumb|Eratosthenese maailmakaardi (perit umbõs aastagast 200 i.m.a.) rekonstrukts'uun, miä om tett 19. aastagasaal. Iraani või löüdäq nime Ariana (Aryânâ) alt.]]

I aastagatuhanda edimädsel poolõl i.m.a. tekküq paigon, kon maad hariti, klassisuhtõq. Iraani põh'aõdagujaon tekkü Manna riik. Suurõmba jao maast vallut' ärq [[Assüüriä]].

 

 

[[Pilt:Cyrus cilinder.jpg|200px|thumb|Kyrosõ tsilindre - Kyros II puult umbõs 539–530 i.m.a. savitsilindre kujol vällä annõt dokoment.]]

224 kõrvald' Farsi valitsõja [[Ardašir]] (valits' 224-239) aršakiidiq võimolt ja lõi Sassaniide dünastia (224-651). Kehtestediq tukõv keskvõim, Kavad I ja Husrav I aol reformiti majandust ja valitsõmist. Ku Seleukiidel ja Aršakiidel oll' vasallõ süstem, sõs Sassaniidõl (nii niguq Ahhemeniidelgi) olliq valitsõjaq, kinka pand' kotussõ pääle imperaatri esiq ja kiä pidiväq alluma keskvalitsusõlõ. Sassaniidiq sõdõq Rooma riigiga ja ildampa [[Bütsants]]iga Lõunõ-Araabia, Egüptüse, Mesopotaamia, Süüriä, [[Armeeniä]] ja Väiko-Aasia peräst. Sassaniidõ riik oll' suurusõ poolõst tõõnõ iraanlaisi riik peräst Ahhemeniide umma. Rooma riik oll' kah suurõmb, a näide väeq saiq mitmõl kõrral lüvväq, muuhulgan Ardašir I, Šapur I ja Šapur II käest.

 

 

632 naksiq araablasõq [[Araabia puulsaar]]õlt Sassaniidõ riiki ründämä. Tuu oll' sisetülüden nõrgõnõnuq ja es sutaq vasta pandaq.

 

 

[[Araablasõq]] vallutiq Sassaniidõ riigi 633-651. Iraanist sai [[Kalifaat|Kalifaadi]] osa. Mässoq araablaisi vasta surutivaq maaha.

[[Pilt:Jami Rose Garden.jpg|150px|thumb|Pilt pärsiä luulõtaja Džami raamatust "Roosiaid" (1553).]]

 

 

Edimädse šiia-islamistligu Iraani riigi (Safaviidõ riigi) lõi šahh [[Ismail I]]. Safaviidõ korgaig oll' [[Abbas I Suur]]õ aol. Safaviidiq sõdõq sakõstõ Ottomani impeeriumi, usbeki hõimõ ja [[Portugal]]i impeeriumiga. Safaviidiq veiq pääliina Tabrizist Qazvinihe ja säält Isfahani. Safaviidõ aol muutu riik tugõvahe tsentraliseeritüs, proomiti modõrnisiiri sõaväke, arõndõdiq kaubasuhtit [[Õuruupa]] maiõga, peeti luku kunstist ja luudi umaperäne [[ehitüskunst]]i stiil. 17. aastagasaa lõpon jäi riik nõrgõmbas ja 1722 tei pohtuni mässäjäq Kandahari Hotakisõgaq Safaviidõ dünastialõ lõpo. 1735 jälq ai afšaari hõimo päälik [[Nadir-khaan]] pohtuniq Isfahanist vällä, kuulut' hindä 1736 šahhis ja lõi pall'odõ sõakäükega suurõ riigi, miä võtt' hindä ala Iraani, [[Afganistan]]i, [[Taga-Kaukaasia]] ja Belutšistani. 1747 tapõti Nadir ärq ja valitsõjas sai Karim-khaan Zandi. Tollõ valitsõmisaig (1760-79) oll' raholik ja rahvas elli häste. Pääliinas sai [[Širaz]].

[[7. rehekuu päiv|7. rehekuu pääväl]] [[1906]] kuts' šahh kokko konsultatiivparlamendi ja kinnüt' [[30. joulukuu päiv|30. joulukuu pääväl]] 1906 Iraani edimädse põhisäädüse. Iraanin olliq rahotuq ja revoluts'oonilidsõq aoq.

 

 

[[Pilt:Shah Farah.jpg|150px|thumb|Šahh Mohammad Reza Pahlavi ja timä naanõ Farah ammõdirõivin.]]

Riigipüürden oll' Iraani sõavägi nõrgas jäänüq. [[1980]]. a. [[22. süküskuu päiv|22. süküskuu pääväl]] läts' [[Iraak]] Iraanilõ kallalõ ja naas' pääle [[Iraani-Iraagi sõda]]. 1982. aastagas lüüdi Iraagi väeq Iraanist vällä, a sõda kest' viil 1988. aastaganiq. Hukka sai 500 000 - 1 000 000 iraanlast.

 

 

Päält [[Iraani riigipööreq‎|1979. aastaga riigipööret]] om Iraan [[islam]]ivabariik.

 

 

[[Pilt:Damavand3.jpg|200px|thumb|left|Iraani kõgõ korgõmb mägi Damavand]]

 

Lõunõ-Iraanin Pärsiä lahõ ja Omaani mere veeren ommaq pehmeq talvõq väega nesseq ja palavaq suvõq.

 

Iraanin eläseq muuhulgan [[kahr]]uq, [[gasell]]iq, [[mõtstsiga|mõtstsiaq]], [[susi|soeq]], [[rõipõpini]]q, [[pantri]]q, [[ilves]]eq ja [[repän|rebäseq]]. [[Kodoelläi|Kodoeläjist]] peetäs [[lammas|lambit]], [[kits]]i, [[tõbras|tõprit]], [[hopõn|hobõsit]], [[vesipühvli]]t, [[iisli]]t ja [[kaamli]]t. Tsirgõst eläseq Iraanin näütüses [[faasan]]iq, [[toonõkurg|toonõkurõq]], [[kodas|kotkaq]] ja [[haugas|haukaq]].

 

 

Iraan jagonõs 31 provintsis (''ostān'').

{| border="0" cellpadding="5" cellspacing="0"

|

||

|}

 

 

Iraani majandus om sego kesksest planiirmisest, nafta ja suuri ettevõttidõ riigiumandist, väikost põllumajandusõst ja väiksist erääridest ja teenindüsettevõttist.

 

 

[[Pilt:Iran ethnoreligious distribution 2004.jpg|200px|thumb|Iraani rahvastik 2004. a.]]

Iraani ammõtlinõ riigiusk om šiia [[islam]], tuud usko om 90-95% Iraani inemiisist. 4-8% iraanlaisist (päämädselt kurdiq ja belutšiq) ommaq sunni muslimiq. 2% ommaq mittemuslimiq, muuhulgan [[zoroastrism|zoroastristiq]], [[judaism|juudiq]], [[ristiusk|krõstlasõq]], [[Baha'i usk|bahaiiq]], mandealasõq, [[Hinduism|hinduistiq]], jeziidiq ja jarsaniq.

 

 

Iraani kultuur om sego muistidsõst kultuurist (miä oll' inne islami tulõkit) ja islamistligust kultuurist. Tä om olnuq üts kõgõ mõokamb kultuur Kesk-Hummogumaal ja Kesk-Aasian. Pärsiä kiilt om sääl 2. aastagatuhanda joosul peet harit inemiisi keeles ja inne tuud usotallituisi keeles. Üts tähtsämb aig Iraani kultuuri jaos oll' Sassaniidõ aig. Sõs mõot' iraani kultuur nii [[Hiina]]t, [[India]]t ku [[Vana-Rooma|Rooma riiki]], nuuq mõotusõq jovviq eski Õdagu-[[Õuruupa]]he ja [[Afriga|Afrikahe]]. Iraanist saiq mõotuisi nii Õuruupa ku Hiina keskaignõ kunst.

Õdagumaiõ lugõjidõ hulgan ommaq vast tunnõtumbaq iraani luulõtajaq [[Rumi]] ja [[Umar Hajjam]], kuigi pall'oq iraanlasõ pidäväq [[Hafez]]it, [[Saadi]]t, Nezami Attarit, Sanaiid, Nasir Husravi ja Džamit vähämbält sama tähtsis. Iraani luulõtajidõ raamatit om ümbre pant õdagumaiõ kiilihe 1634. aastagast pääle.

 

[[Pilt:Farsh1.jpg|250px|thumb|Pärsiä vaip]]

 

19. aastagasaal anniq tiidüse arõngulõ huugu Mirza Tagi-khaani reformiq (1849-51), Teherani polüteknilidsõ kooli luuminõ, [[trükükunst]] jm. S'ooilmaaigsõlõ tiidüsele panti alos 20. aastagasaa edimädsel kolmandikul. Täämbädsel pääväl püüd Iraan umma tähtsät kotust tiidüsen tagasi saiaq. Aastagil 1996-2004 kasvi Iraani tiidüspublikats'uunõ arv kümnekõrdsõs. Kasvu kibõhusõ poolõst om tä edimäne riik maailman [[Hiina]] iin. Tä om tukõv [[keemiä]]n, [[füüsiga|füüsikan]] ja arstitiidüsen. Iraanil om uma tuuma- ja kosmosõprogramm.

 

 

{{commons|Iraan}}

[[mzn:ایران]]

[[mn:Иран]]

[[nah:Iran (nci)]]

[[nl:Iran]]