Lahkominek lehe "Aavigu Johannes" kujjõ vaihõl

Aavik om tähtsä seoilmaaolidsõ eesti kiräkeele kujondaja. [[1912]]. aastagal lõi tä keelevahtsõndusliikmisõ ja kirot' hindä programmist artiklin "Tulõvaao Eesti Kiil" ("Tuleviku Eesti-keel"), miä ilmu Nuureesti neländän albumin. Tä oll' keelekõrraldusõ radikaalsõmba tsihi edüstjäjä, tuuperäst tä taht’ kirakiilt väega edesi arõndaq. Timäle oll' tähtsä ka keele ilo. 1912-1925 tekk' tä pall'o ettepanekiid sõnavara hüvvütämises. Eesti keelen om teno timäle pall'o lainsõnno soomõ keelest ja murdõsõnno. Timä luuduid vahtsit sõnatüvvi om eesti keelen 30. Aavik tarvit' hindä vahtsõnduisi ümbrepandmiisin [[soomõ kiil|soomõ]] ni [[inglüse kiil|inglüse keelest]] ([[Aho Juhani]], [[De Maupassant Guy]], [[Bourget Paul]], [[Poe Edgar Allan]]). Tä toimõnd' aokirjo "Keeleline Kuukiri" (1914-1916) ni "Keelevahtsõndus" ([[1925]]-[[1926]]). Tä avald' mitu sõnaraamatuit ("Uute sõnade sõnastik" (1919), "Uute ja vähem tuntud sõnade sõnastik" ([[1921]])) ni keeleoppuse raamatit ("Eesti õigekeelsuse õpiku ja grammatika" ([[1936]])). Tä oll' aktiivnõ as'alinõ Nuureesti rühmän ni tuu albumiin ilmuq tä artikliq, ümbrepannusõq ni lauluq. Tä oll' ka kirändüskriitik ja kirot’ kriitilis-poleemilidseq tüüq "Eesti luulõ hädäq" ("Eesti luule viletsused") ([[1915]]) ni "Puudusõq vahtsõmban eesti luulõn" ("Puudused uuemas eesti luules") ([[1922]]). Tä om kirotanuq ka essee muudu jutu "Ruth" ([[1909]]).

Eksiilin pand' tä pääas'aligult ümbre soomõ ja [[vinne kiil|vinne]] kirändust.