Lahkominek lehe "Eger" kujjõ vaihõl

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Valdis (arotus | kirotusõq)
Resümee puudub
Valdis (arotus | kirotusõq)
Resümee puudub
Rida 10:
}}
 
'''Eger''' om suurusõ poolõst tõnõ liin Põh'a-[[Ungari]]n, Hevesi maakunna keskus. Eger om Mátra mäkist hummogu puul. Eger om kuulsa uma kandsi, lämmäviibasseine, aoluuliidsi huunidõ (muuhulgan kõgõ põh'apoolitsõmba türgü minareti) ja [[vein]]i poolõst. Kõgõ kuulsamb Egeri veinisort om ''Egri bikavér'' ('Egeri häräveripulliveri').
 
Egerin om Eszterházy Károly korgõkuul. Sääl opati innembide päämädselt oppajit, täämbädsel pääväl opatas sääl egasugutsit muid asjo kah.
Rida 16:
==Nimi==
Arvatas, et nimi Eger tulõ ungarikeelitsest sõnast ''égerfa'' ([[lepp|lepäpuu]]). S'aksa keelen kutsutas liina Erlau, ladina keelen Agria, serbiä ja horvaadi keelen Jegar / Јегар vai Jegra / Јегра, tsehhi ja sloveeni keelen Jager, slovaki keelen Jáger, poola keelen Jagier ja türgü keelen Eğri.
 
==Aolugu==
Egerin om elet joba [[kiviaig|kiviaost]] pääle. Egeri liina lõi 10. aastagasaal Ungari edimäne kuning [[Kuning István|István]] (997–1038), kiä asot' sääl piiskopitooli. Egeri edimäne katõdraal ehitediq kandsimäele, sinnäq, kon prõlla om Egeri kants. Egeri liin naas' tuu katõdraali ümbre kasuma ja tuust aost pääle om tähtsä usokeskus Ungarin. 14.-16. aastagasaal läts' liinal väega häste. Umbõs tuul aol sai sääl tähtsäs veinituutminõ, minka poolõst liin om täämpädse pääväni kuulsa. 18. ja 19. aastagasaal lasiq Egeri piiskopiq ehitäq pall'o ilosit huunit.
 
==Midä kaiaq tasos==
Vällä otsit teedüskogost "https://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Eger"