Lahkominek lehe "Eger" kujjõ vaihõl
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Rida 20:
Egerin om elet joba [[kiviaig|kiviaost]] pääle. Egeri liina lõi 10. aastagasaal Ungari edimäne kuning [[Kuning István|István]] (997–1038), kiä asot' sääl piiskopitooli. Egeri edimäne katõdraal ehitediq kandsimäele, sinnäq, kon prõlla om Egeri kants. Egeri liin naas' tuu katõdraali ümbre kasuma ja tuust aost pääle om tähtsä usokeskus Ungarin. 14.-16. aastagasaal läts' liinal väega häste. Umbõs tuul aol sai sääl tähtsäs veinituutminõ, minka poolõst liin om täämpädse pääväni kuulsa. 18. ja 19. aastagasaal lasiq Egeri piiskopiq ehitäq pall'o ilosit huunit.
[[Pilt:Egri no .jpg|250px|thumb|left|Naasõq Egerit kaitsman (1552). Székely Bertalani maal.]]
Kui [[Türgü|türkläseq]] vallutiq Kesk-Ungari, oll' Eger tähtsä piirikants, midä ungari väeq suudiq 1552 hoita, ku armõdu suurõq türgü väeq piirassiq. Kandsi kaitsjit oll' kaptõn [[Dobó Istváni]] juhtmisõ all alla 2000, tuuhulgan naasõq ja latsõq, a sõski suudiq nääq vasta pandaq 80 000-mehelidsele türgü väele. Tuust piiramisõst tiiämi täpsembält teno poeedilõ ja lautomängjäle [[Tinódi Lantos Sebestyén]]ile, kiä (u. 1510-1556) kiä pand' sääl juhtunu uma laulu sisse. Inämbüs ungarlaisi tiid tuud luku 1899 ilmunu Gárdonyi Géza kirotõt romaani "Egeri täheq" (ungari keelen "Egri csillagok") perrä. Tuu raamat kuulus Ungari koolin kohustuligu kirändüse hulka.
| |||