Lahkominek lehe "Hurda Jakob" kujjõ vaihõl

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Valdis (arotus | kirotusõq)
Valdis (arotus | kirotusõq)
Rida 174:
Aoluu alal avald' tä raamado "Pildid isamaa sündinud asjust", kon om tarvidanuq pall'o rahvaluulõmatõrjaali.
 
[[Pilt:Vana kannel 1886.jpg|250px|thumb|"Vana Kandle" edimädsen köüten (ilmunu 1886) olliq Põlva kihlkunnast kor'at lauluq.]]
Hurda Jakobi kõgõ tähtsämbäq tegemiseq ommaq eesti rahvaluulõ korjaminõ ja tiidüsligu publitsiir'mise alostaminõ. Joba koolilatsõn naas' Jakob umast kodopaigast rahvaluulõt korjama. Kodokandi muistõndiq avald' tä brošüürin "Beiträge zur Kenntniss estnischer Sagen und Ueberlieferungen". Süstemaatilist rahvaluulõ korjamist naas' Jakob kõrraldama EKmS-i presidendin, rakõndadõn edimäst kõrda rahvaluulõtiidüsen vabatahtlikkõ korrõspondente. 1871. aastagast pääle avald' tä tuu jaos aolehtin 11 põh'alikko, juht'nüüregaq üleskutsõt. EKmS-in naas' tä [[kõrralaul]]õ publitsiir'mä kah. Tä avald' seeriä "[[Vana Kannel]]" I köüte [[Põlva khk.kihlkund|Põlva kihlkunna]] ja II köüte [[Kolga-Jaani kihlkund|Kolga-Jaani]] laulõgaq. 1888. aastagal alost' Hurda Jakob vahtsõt suurõjoonõlist korjamiskampaaniat: avald' aokirändüsen üleskutsõ "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", kon selet' rahvaluulõ žanrõ ja korjamistehnigat. Korjamist härgüt' tä viil tähtraamatin ja eräkirjon. Ildampa (1888-1906) avald' tä aokirändüsen ütteluku korjamistüü aruandit, kokko 156 tükkü. Ettevõtminõ muutu üldrahvaligus, tuust võtt' ossa üle 1400 inemise piaaigo kõigist Eesti kihlkundõst ja mitmist asonduisist Vinnemaal, pääle tuu suunati korjamistüüle viil üliopilaisi.
 
Hurda Jakobi kogon om kokko 160 käsikirälist köüdet, kon inämp ku 114 500 leheküle pääl (üten EKmS-i kogogaq üle 122 00 lk.) om umbõs 250 000 (260 000) jako rahvaluulõt kõigist žanrõst. Kogo asus põrõhõlla [[Lühendüseq|TA]] Kirändüsmuusõumi rahvaluulõ osakunnan.