Lahkominek lehe "Budapest" kujjõ vaihõl
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Rida 13:
==Midä kaiaq tasos==
*Neo-gooti stiilin parlamendihoonõq, kon muuhulgan hoiõtas ungari kuningidõ kruuni, om maailma parlamendihuunidõ hulgan suurusõ poolõst kolmas. Umal aol oll' tä kõgõ suurõmb.
*Pühä Istváni basiilika (kerik), kon hoiõtas Ungari riigi luuja kuning Istváni hääd kätt.
*Ungari küük ja kohvikukultuur: näütüses Gerbeaud Café, Százéves, Biarritz, Fortuna, Alabárdos, Arany Szarvas, Kárpátia ja Mátyási keldre.
Rida 19:
*Buda Liinamägi üten kantsiga ja kõik mis sääl sisen om. Muuhulgan om liinamäel kolm kerkot, kuus muusõummi, pall'o põnõvit majjo, tänävit ja platsõ. Innestine kuningaloss om üts Ungari sümbol. S'oo ilma aigo om sääl kats muusõummi ja riiklik Széchenyi nimeline raamadukogo. Lähkon olõvan Sándori paleen ommaq Ungari presidendi tüüruumiq ja residents. Säitsesada aastakka vana Mátyási kerik om Budapesti üts ilosampi kerikit. Tuu kõrval om Ungari edimädse kuninga Istváni ratsamonument ja tuu takan om Kalamehe Bastion, kost om illos' kaiaq kõgõ liina pääle. Viil om kantsin [[Turul]]i, Ungari müütilidse kaitsjatsirgu kujo.
*Pestin või kõgõ inämb kaemist väärt kotussõs pitäq Andrássy tiid. Sääl om pall'o uhkit majjo, nii puutõ ku kortinit. Tänävä all om maisõmaa-Õuruupa kõgõ vanõmb metrooliin. Inämbüs tuu liini metroojaamost ommaq viil sääntsel kujol, niguq nääq umal aol ehitediq. Tänävä üten otsan om suur Kangõlaisi Plats, kon om Millenniumi monument (pühendet tuhanda-aastadsõlõ Ungari riigilõ) ja tuu iin tundmalda sõamehe haud. Platsi külgi pääl ommaq Kunstimuusõum ja Kunsthalle Budapest nink platsi takan nakkas pääle liinapark, kon muuhulgan om Vajdahunyadi loss. Üts Andrássy tii pärle om Ungari Riiklik Oopõrimaja.
*Dohány tänävä sünaguug om kõgõ suurõmb sünaguug Õuruupan ja suurusõlt tõnõ maailman, miä tegotsõs.
*Széchenyi lämmäviitsukõlus om Õuruupa kõgõ suurõmb tervüseparandaja tsukõluskotus. Lämmi vesi tulõ sinnäq maa sisest lättist.
==Välislink==
| |||