Lahkominek lehe "Sunda kiil" kujjõ vaihõl

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
ts r2.7.1) (robot manopandminõ: an, ckb, cy, de, eo, es, eu, ext, fa, fi, fr, hi, hif, hr, id, it, ja, jv, ka, ko, lij, lt, lv, ms, nl, no, pl, pms, pnb, pt, qu, ru, sk, su, sv, ta, th, ug, uk, vi, zh, zh-yue tävvendämine: en
Resümee puudub
Rida 1:
{{Kiil
Sunda kiil
Sunda| nimi = Indoneesiä kiil (''Basa Sunda'')
| kon kõnõldas = [[Indoneesiä]]n
| kõnõlõjidõ arv = 34 mill'onat
| kon om ammõtlinõ = Õdagu-Jaava piirkundlinõ kiil ([[Indoneesiä]]n)
| kiilkund = austroneesiä
Keelerühmäq| keelerühmäq = malai-polüneesiä
| iso1 = su
| iso2 = sun
| iso3 = sun
}}
 
'''Sunda kiil''' om õdagu-austroneesiä kiilkunna kiil, midä kõnõlõs 34 mill'onat inemist Indoneesiän[[Indoneesiä]]n Jaava saarõ õdagujaon. Seo om umbõs 15% Indoneesiä elonikkunnast. Inämbüs sunda keele kõnõlõjist mõist ka [[indoneesiä kiiltkiil]]t. Lähkümbäq sugukeeleq ommaq [[madura kiil|madura]] ja [[malai kiil]]. Sunda murdõq jagonõsõq kuvvõs rühmäs: õdagu-, põh'a-, lõunõ-, keskhummogu-, põh'ahummogu- ja lõunahummogurühm. Kõgõ inämb kõnõldas lõunõ- ali Priangani murrõt.
Sunda kiil (Basa Sunda)
Kõnõldas Indoneesiän
Kõnõlõjit 34 mill'onat
Ammõtlinõ kiil Õdagu-Jaava (piirkundlinõ kiil)
Keeletiidüsline rühmitüs
Kiilkund õdagu-austroneesiä
Keelerühmäq malai-polüneesiä
Keelekoodiq
ISO 639-1 su
ISO 639-2 sun
ISO 639-3 sun
 
Kiilt kirotõdas parhilla ladina kirän, miä om sääl tarvitusõl 19. aastagasaa keskpaigast. Sunda keele kirotus käü tävveligult välläütlemise perrä. Aoluulidsõlt oll' 13. aastagasaani tarvitusõl araabia tähistü ni 14.-18. aastagasaal vana sunda kiräviis (Aksara Sunda Kuna). 1990. aastagail standardiseeriti ja moderniseeriti viimädse perrä kaq sunda kiräviisi (Aksara Sunda), midä kuikipall'o siskiq tarvitõdas. Ammõtlist keelekõrraldust sunda keelen lajalidsõmalt tetä-iq.
Sunda kiil om õdagu-austroneesiä kiilkunna kiil, midä kõnõlõs 34 mill'onat inemist Indoneesiän Jaava saarõ õdagujaon. Seo om umbõs 15% Indoneesiä elonikkunnast. Inämbüs sunda keele kõnõlõjist mõist ka indoneesiä kiilt.
Lähkümbäq sugukeeleq ommaq madura ja malai kiil. Sunda murdõq jagonõsõq kuvvõs rühmäs:
Kõgõ vanõmbaq keelemälehtüseq ommaq peri 14. aastagasaast. Sunda keele nimi tulõ sanskritikeelitsest sõnast su, tähendüsega hüä vai valgus. 1904. aastagal kuulutõdi, et sunda kiil koolõs globalisiirümise läbi 2000. aastagas ärq. Parhilla om löüt, et inämbüs sundiist umast keelest inämb hooli-iq, innemb tarvitas indoneesiä kiilt.
õdagu-, põh'a-, lõunõ-, keskhummogu-, põh'ahummogu- ja lõunahummogurühm. Pääas'aligult kõnõldas lõunõ- ali Priangani murrõt.
Kiilt kirotõdas parhilla ladina kirän, miä om tarvitusõl 19. aastagasaa keskpaigast. Sunda keele kirotus käü tävveligult välläütlemise perrä.
Aoluulidsõlt oll' 13. aastagasaani tarvitusõl araabia tähistü ni 14.-18. aastagasaal vana sunda kiräviis (Aksara Sunda Kuna). 1990. aastagail standardiseeriti ja moderniseeriti viimädse perrä kaq sunda kiräviisi (Aksara Sunda), midä kuikipall'o siskiq tarvitõdas. Ammõtlist keelekõrraldust sunda keelen lajalidsõmalt tetä-iq.
Kõgõ vanõmbaq keelemälehtüseq ommaq peri 14. aastagasaast.
Sunda keele nimi tulõ sanskriti keelitsest sõnast su, tähendüsega hüä vai valgus.
1904. aastagal kuulutõdi, et sunda kiil koolõs globalisiirümise läbi 2000. aastagas ärq. Parhilla om löüt, et inämbüs sundiist umast keelest inämb hooli-iq, innemb tarvitas indoneesiä kiilt.
 
 
Vällä otsit teedüskogost "https://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Sunda_kiil"