Riikevaihõlinõ Ilmaruumijaam

Riikevaihõlinõ Ilmaruumijaam (inglüse keele International Space Station, lühend ISS) om riikevaihõlinõ ilmaruumi uurmisõ jaam madalal Maa orbiidil. Taa um ütsäs ilmaruumijaam. Inne olliq viil jaamaq Salyut, Almaz, Skylab ja Mir. Ilmaruumijaam on tett pall'odõst tükest, edimäne tükk viidi üles aastagal 1998. Riikevaihõlinõ Ilmaruumijaam um kygõ suurõmb satelliit. Tuud saa Maa päält silmagaq nätaq.

Riikevaihõlinõ Ilmaruumijaam väläst

Ilmaruumijaamah om vähene rasõhusjõud. Tuud tarvitõdas elotiide, keemiä, meditsiini, psükoloogia ja füüsiga uurmisõs ja säält kaias ilmaruumi ja ilma Maal. Ilmaruumijaamah proovitas massinit, miä um vaia Kuul ja Marsil.

Jaaman ommaq inemiseq elänüq 11 aastagat ja tan ummaq käünüq ilmaruumilindajaq viiesttõistkümmnest riigist.

Ilmaruumijaama tarvitasõq viis ilmaruumikeskust: NASA, Õuruupa Ilmaruumikeskus (ESA), Vinnemaa Ilmaruumikeskus (RKA), Jaapani Ilmaruumiuurmisõ keskus (JAXA) ja Kanada Ilmaruumikeskus (CSA). Jaam um tett katõst tüküst: Vinnemaa tüküst ja tõõstõ riike tüküst. Orbiidi kõrgus om 278 ku 460 kilomiitrit. Keskmäne kibõhus um 27 743,8 kilomiitrit tunnih. Üüpäiväs tege 15,7 tsiiru ümbre maakera. Täl um raha kooniq 2020. aastagani, a tä saa üleväh ollaq 2028. aastagani.