Lahkominek lehe "Suidsu Gustav" kujjõ vaihõl

Suits sündü oppajidõ perrehe. Koolitiid alost' küläkoolin, perän tuud läts' Tarto Aleksandri gümnaasiummi. Jo gümnaasiumipäivil käve täätä suvildõ Soomõn[[Soomõ]]n, kon opas' kodooppajan [[prantsusõ kiil|prantsusõ]] ja [[s'aksa kiiltkiil]]t. Gümnaasiumi lõpõt` Suitsu Gustav 1904. aastagal kuldmedäliga. Perän tuud ast' täätä [[Tarto Ülikuul]]i, kon oppõ keeletiidüst[[keeletiidüs]]t. Aastagal 1905 jakas' opmist [[Helsingi Ülikuul|Helsingi Ülikoolin]], kon oppõ täämbädse päävä kirändüst ja esteetikat. Tuu lõpõt' tää 1910. aastagal.

Aastagal 1911 kosõ Suits naasõs ülikoolisõsara, suumlasõ Aino Thauvóni. Aastagil 1911–1913 tüüt' tää Helsingi Ülikooli raamadukogon ni sis kooniq 1917. aastagani Helsingi Vinne Gümnaasiumi [[soomõ kiil|soomõ keele]] oppajan.

Suidsu Gustav oll` [[Nuur-Eesti]] liikmisõ üts mõokambit juhtõ.

Aastagil 1917–1919 oll' täätä tekev poliitikan. Tääd peetäs Eesti esiqsaisumisõ idee ütes autoris.

Aastagal 1944 pagõsi Suits Soomõ kaudu [[Roodsi|Ruutsi]], kon tüüt` Nobeli instituudi raamadukogon.