Lahkominek lehe "Matõmaatiga" kujjõ vaihõl

Eemaldatud 5957 baiti ,  4 aasta eest
Asõmalõ panti '300px|thumb|[[Kreeka matõmaatik Eukleides Raffaeli maali pääl]] '''Matõmaatiga''' on kõva, mis imeb tilli. Katõgooria:Matõmaatiga|*Matõ...'
ts (Bot: Migrating 192 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q395 (translate me))
(Asõmalõ panti '300px|thumb|[[Kreeka matõmaatik Eukleides Raffaeli maali pääl]] '''Matõmaatiga''' on kõva, mis imeb tilli. Katõgooria:Matõmaatiga|*Matõ...')
[[Pilt:Euclid.jpg|300px|thumb|[[Kreeka]] matõmaatik [[Eukleides]] [[Raffael]]i maali pääl]]
 
'''Matõmaatiga''' on kõva, mis imeb tilli.
'''Matõmaatiga''' ([[kreeka kiil|kreekakeelitsest]] sõnast ''mathēma'' 'opit, tiidüs') om [[tiidüsharo]], miä uur abstraktsit struktuurõ, miä ommaq vällä kujonuq reaalsusõ kvantitatiivsidõ vaihõkõrdo ja ruumiliidsi vormõ uurmisõga. Suurõst luust või üteldä, et matõmaatiga uur sääntsit mõistit niguq [[arv]], [[Algõbralinõ struktuur|struktuur]], [[ruum]] ja [[muutuminõ]]. Matõmaatiga sisus ommaq tiidmiseq ([[teoreem]]iq), mink õigsust om põhjõndõt deduktiivsõ [[tõõstus]]õ abiga naatõn pääle [[aksioom]]õst ja [[ärqseletüs|ärqseletüisist]].
 
Praktilist matõmaatikat om pia egän ütiskunnan vaia lännüq näütüses arvõpidämises, maamõõtmisõs, astronoomiliidsi sündmüisi ettearvamisõs vai ehitämise man. Teoreetililidsõn matõmaatikan uuritas tihtipääle sõski abstraktsit säädüsperäsüisi huul'maldaq tuust, kupall'o vai kuna näid periselon rakõndaq and. S'oo ilma aigu lätt matõmaatiliidsi tiidmiisi vaia pall'odõn tiidüsharõn, nigu näütüses luudus- ja inseneritiidüisin, majandus- ja arstitiidüsen.
 
== Aolugu ==
 
Matõmaatiga om üts vanõmbit tiidüisi. Sääntseq mõistõq niguq "[[arv]]" vai "[[geomeetriline kujond]]" tekküväq tuust, et oll' vaia asjo üle lukõq vai mõõtaq. Edimädseq arvosüstemiq tekküväq Egüptüsen u. 3000-2500, Hiinan ja Babüloonian u. 2000 aastakka i.m.a. Matõmaatikast sai tiidüs Vanan-Kriikan u. [[5. aastagasada i.m.a.|5. aastagasaal i.m.a.]] Matõmaatigatiidüse arõngu või jakaq kolmõs suurõmbas perioodis.
 
* '''Elementaarmatõmaatiga periuud''' ([[5. aastagasada i.m.a.]] kuni [[17. aastagasada|17. aastagasaa]] kolmas veeränd). Taa naas' pääle tõõstamisõ tarvitusõlõvõtmisõga. Muuhulgan luudi deduktiivnõ, aksiuumõ pääle tuginõja elementaargeomeetriä, mink võtt' kokko Eukleides uman teossõn "Elemendiq" ([[3. aastagasada i.m.a.]]). Indian tekkü u. [[5. aastagasada|5. aastagasaal]] posits'oonilinõ kümnendsüstem.
* '''Korgõmba matõmaatiga periuud''' ([[17. aastagasada|17. aastagasaa]] kolmas veeränd kuni [[19. aastagasada|19. aastagasaa]] tõnõ veeränd). Taa alost' analüütilidse geomeetriä luumisõga [[Descartes]]'i ja [[Fermat]]' puult. [[17. aastagasada|17. aastagasaa]] lõpun tüütiväq [[Newton]] ja [[Leibniz]] vällä diferentsiaal- ja integraalrehkendüse, miä sai alossõs matõmaatilidsõlõ analüüsile.
* '''S'oo ilma aigsõ matõmaatiga periuud''' ([[19. aastagasada|19. aastagasaa]] tõsõst veerändist alatõn). Luudi vahtsõq matõmaatiga alossõq. Matõmaatiga naas' põhinõma aksiomaatilidsõ hulgateooria pääl.
 
== Matõmaatilidseq põhistruktuuriq ==
 
Matõmaatilinõ struktuur tähendäs [[hulk]]a (vai hulkõ süstemit), mink pääl om annõt [[köüdüs]] (vai köüdüseq), miä rahuldasõq tuud struktuuri definiirvit aksiuumõ. Tuu perrä, määntseq nuuq köüdüseq ommaq, või kõnõldaq kolmõ muudu põhistruktuurõst.
* '''Algõbralidsõq struktuuriq'''. Näütüses rühmäq, korpusõq, vektorruumiq. Naidõ puhul andasõq köüdüsside abiga algõbralidsõq opõrats'ooniq määntsegi hulga pääl.
* '''Topoloogilidsõq struktuuriq'''. Näütüses topoloogilidsõq vai miitrilidseq ruumiq. Nail saa köüdüsside abiga definiiriq piirprotsesse.
* '''Järestüsstruktuuriq'''. Näütüses võrõq. Naidõ puhul om köüdüses [[hulga elonik]]kõ järestüsköüdüs, miä näütäs, määne elonik om tõsõst suurõmp vai vähämb.
 
== Matõmaatiga haroq ==
 
Ku lukõq, et matõmaatiga uurmisobjektes ommaq päämädselt arv, struktuur, ruum ja muutuminõ, sõs noilõ vastasõq neli suurt matõmaatiga harro: [[arvoteooria]] (vai arvooppus; tuu ala käüjäs või lukõq ka [[arvokunst]]i), [[algõbra]] (vai arvamisoppus), [[geomeetriä]] (vai ruumioppus) ja [[matõmaatilinõ analüüs]]. Pääle tuu loetas matõmaatiga harodõs tihti viil [[loogiga]], [[hulgateooria]] ja [[diskreetne matõmaatiga]]. Periselo probleeme lahõndamisega putussõq kõgõ ligembält kokko [[rakõndusmatõmaatiga]] ja [[matõmaatilinõ statistiga]].
 
== Avvotasoq matõmaatikan ==
Kõgõ hinnatumbas avvotasos peetäs [[Fieldsi metäl|Fieldsi medälit]], miä luudi 1936. aastagal ja midä s'oo ilma aigo annõtas vällä ega nelä aastaga takast. Tuud and vällä Riikevaihõlinõ Matõmaatigaunioon ja tuud andas matõmaatikilõ, kiä olõ-iq vanõmbaq ku 40 aastakka. Fieldsi medälit loetas matõmaatikan samaväärses [[Nobeli preemiä]]ga. Nobeli preemiät matõmaatikan vällä ei annõtaq.
 
[[Wolfi matõmaatigapreemiä]]t, miä om luud 1978, andas elotüü iist. 2003. a. luud [[Abeli preemiä]]t and ega aasta vällä Norra kuning. Elotüü iist andas 2010. aastagast vällä viil [[Cherni metäl|Cherni medälit]].
 
Aastagal 1900 sääd' s'aksa matõmaatik [[Hilberti David]] kokko kuulsa nimekirä 23 lahendamalda matõmaatigaprobleemist. Tuu nimekiri sai matõmaatikidõ hulgan väega kuulsas ja vähämbält 9 probleemi noist om ärq laendõt. Aastagal 2000 avaldõdiq vahtsõnõ nimekiri säitsmest tähtsäst probleemist - noid kutsutas millenniumiprobleemes. Noist egaüte lahendamisõ iist om vällä pant üte mill'ona USA dollari suurunõ avvotaso. Õnnõ üts noist ([[Riemanni hüpotees]]) om ütine Hilberti probleemega.
 
== Võro- ja Setomaalt perit matõmaatiguq ==
 
Tunnõtumbaq [[Võromaa]]lt perit matõmaatiguq ommaq [[Sarvõ Jaan]] (sündünü [[Leeguste külä]]n [[Saru vald|Saru vallan]] [[Hargla kihlkund|Hargla kihlkunnan]]) ja [[Rägo Gerhard]] (sündünü [[Pindi mõisa]]n [[Rõugõ kihlkund|Rõugõ kihlkunnan]]). Kummagi nimme näist kand üts auditoorium [[Tarto Ülikuul|Tarto Ülikooli]] Matõmaatiga-informaatigatiidüskunna opihuunõn. Viil ommaq Võromaalt perit Tarto Ülikooli matõmaatiguq [[Pedassõ Arvet]], [[Saarniidü Ivar-Igor]], [[Parringu Aivo]] ja [[Loonõ Leiki]] nink [[Talliina Ülikuul|Talliina Ülikooli]] matõmaatik [[Redi Ellen]] ja [[Maaülikuul|Maaülikooli]] matõmaatik [[Sika Jaak]].
 
== Kaeq viil ==
 
* [[Matõmaatiga mõistõq]]
 
[[Katõgooria:Matõmaatiga|*Matõmaatiga]]
Anonüümne kasutaja