Lahkominek lehe "Popmuusiga" kujjõ vaihõl

Lisatud 2440 baiti ,  4 aasta eest
olõ-õi muutmiisi kokkovõtõt
ts (Bot: Migrating 83 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q37073 (translate me))
Resümee puudub
Märgüs: Lähteteksti muudatus (2017)
'''Popmuusiga''' om 20. aastagasaal tekkünü muusigasanr. Tüüpiline popmuusiga teos om kooni viie minodi pikkunõ laul, midä kand ette ansambli, kon pääle laulja om viil kitramängjä, basskitra mängjä, trummilüüjä (vai trummimassin) ja klahvpillimängjä. Popmuusikat tetäs hariligult nii, et tuu võimaligult pall'odõlõ miildüsiq. Suur jago muusikast, midä s'oo ilma aigo mängitäs [[raadio]]n vai [[televis'uun|televis'oonin]], om popmuusiga. '''Popmuusiga''' om sagõhõhe ärilidse tsihiga üles võet muusiga, miä om sagõhõhe tsihit noorilõ. Hariligult sais tuu kuuh küländ lühkeisi ja lihtsist laulõst, miä pruukvaq tehniliidsi vahtsõnduisi, et luvvaq vahtsit variatsiuunõ innembäidsi teemadõ pääle. Popmuusiga om võtnuq vasta mõotuisi inämbjaolt levimuusiga stiilelt, taad ku stiili köüdetäs hariligult rokõnrolli ja toolõ perrä tulnuisi rokistiilega.
 
Terminit "popmuusiga" tarvitõdi edimäst kõrda 1926. a., tuu all mõtõldi populaarsõt muusikat. 1950. aastagist pääle mõtõldas popmuusikast sakõstõ ku muusigasanrist, miä om [[rokkmuusiga|rokkmuusikast]] kergemb. Tihti1950 vastandõdasaastidõ popmuusikatkeskkotusõ [[klassikalinõSuurbritannian muusiga|klassikalidsõlõkireldedi muusikalõ]]taa mõistõga rokõnrolli ja tuust mõotõdvid vahtsõmbit nuuri muusigastiile.
 
Umbõs 1967 aastast naati popmuusikat rokkmuusikalõ vastandamaq, piten tuud roki „pehmembäs alternatiivis.“ Parhillaq süüdistedäs tuud sagõhõhe kommõrtsialiseeritüseh ja tuu olulidsõs tunnussõs peetäs professionaalsõt produstsiirmist ja pakõndit.
 
Sagõhõhe vastandõdas popmuusikat [[klassikalinõ muusiga|klassikalidsõlõ muusikalõ]].
 
Musikoloogiq pidäväq olulidsõs järgnäidsi tunnussit:
*edimädses püüdmist lajõmba publigu, mitte konkreetse subkultuuri vai ideoloogia poolõ
*tõõsõs om rõhk innemb käeliidsil mõistmiisil, kuq kunstilidsõl kvaliteedil
*kolmandas om rõhk innemb ülesvõtmisõl, produtsiirmisel ja tehnoloogial, mitte eläväl etteastmisõl
*neländäs om kalduvus peegeldäq muusikan olõmanolõvit trende, mitte vahtsõt edesiminekit
*viiendäs passis rütm ka tandsus.
 
Popmuusigapala om laul, mink pikkus jääs katõ ja poolõ ja kolmõ ja poolõ minodi vaihõlõ. Toolõ om umanõ püssüv ja tähelepantav rütmikas element, päävoolustiil ja lihtsä traditsioonilinõ struktuur. Levinü om salmõ ja refrääni vaelduminõ kolmõkümnekatõ taktilinõ vorm, koh keskmen om meloodia, miildejääväq muusikalidsõq fraasiq ni refrään, miä om salmiosaga meloodilidsõn, rütmilidsen ja harmoonilidsõn kontrastin. Rütm ja meloodia tüküsõ olõma lihtsaq ni ommaq piiredüq harmoonilidsõ saatõga. Täämbätside poplaulõ sõnaq pututasõq lihtsit teemasit, innekõkkõ armastust ja romantiliidsi suhtit, kuiki om ka erändit.
 
Popmuusiga harmooniat om nätt kuq klassikalist õuruupalikku tonaalsust, õnnõ hariligust lihtsämiilsembät. Instrumendest dominiirväq elektrikitra, basskitra, lüükpilliq ni elektroonilidsõq klahvpilliq.
Kuulsambidõ popmuusiga ansamblidõ hulgan om The Beatles, The Rolling Stones, ABBA. Ütsiketteastjidõ hulgan Elton John, Michael Jackson ja Madonna. Alambstiile hulka kuulusõq näütüses elektropopp, sündipopp, disko, poprokk ja J-pop.
 
Võrokeelist popmuusikat ommaq tennüq ansambliq [[Ummamuudu]], [[Lõkõriq]], [[Neiokõsõ]] ja [[Poisikõsõ]].