Lahkominek lehe "Udmurdimaa" kujjõ vaihõl

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vahtsõnõ leht: '''Udmurdimaa''' '''Udmurdimaa''' (ammõtlinõ nimi '''Udmurdi Vabariik''') om Vinnemaa 1. järgo valitsõmisüts<ins>ü</ins><s>u</s>s (vabariik) Volga föderaalpiirkunnan. Pi...
Märgüs: Lähteteksti muudatus (2017)
 
Resümee puudub
Rida 1:
'''Udmurdimaa'''
 
'''Udmurdimaa''' (ammõtlinõ nimi '''Udmurdi Vabariik''') om Vinnemaa 1. järgo valitsõmisüts<ins>ü</ins><s>u</s>s (vabariik) Volga föderaalpiirkunnan.
Udmurdimaa (ammõtlinõ nimi Udmurdi Vabariik) om Vinnemaa 1. järgo valitsõmisütsüs (vabariik) Volga föderaalpiirkunnan.
Piirnes õdagun ja põh<ins>'</ins>an Kirovi oblastiga, hummogun Permi krai ni lõunõn Baškortostani Vabariigi ja Tatarstani Vabariigiga(q).
 
Piirnes õdagun ja põh'an Kirovi oblastiga, hummogun Permi krai ni lõunõn Baškortostani Vabariigi ja Tatarstani Vabariigiga(q).
 
Udmurdimaal kehtis Samara aig. 28. urbõkuust 2010 kooniq 26. rehekuuni 2014 kehtis Moskva aig.
 
'''Sisukõrd'''
Sisukõrd
 
1 Luudus
 
1.1 Maakujo
 
1.2 Luudusvaraq
 
1.3 Ilm
 
1.4 Veestik
 
2 Riik
 
2.1 Valitsõmisjaotus
 
3 Rahvas
 
4 Lättenäütamiseq
 
5 Välislingiq
 
Luudus
 
'''Maakujo'''
Maakujo
Udmurdimaa om päämädselt kunťliganõ tasamaa, sadamisõga lõunõ ja õdagu tsihil. Maa põh<ins>'</ins><s>j</s>aosan asus Ülem-Kama korgõmaa (korgus kooniq 330 m), õdaguosan om paiguldõ suuslännüq Kilmezi jõõ veerine mataľ. Lõunõosan om<ins>maq</ins> vähämbäq Možga ja Sarapuli korgõmaaq, n<ins>o</ins><s>e</s><ins>i</ins><s>n</s>d<s>e</s><ins>õ</ins>vaihõlids<ins>õ</ins><s>e</s>l alal<s>/kotussõl</s> juusk Iži jõgi ja timä lisajõ<ins>õ</ins><s>e</s>q.
 
'''Luudusvaraq'''
Udmurdimaa om päämädselt kunťliganõ tasamaa, sadamisõga lõunõ ja õdagu tsihil. Maa põh'aosan asus Ülem-Kama korgõmaa (korgus kooniq 330 m), õdaguosan om paiguldõ suuslännüq Kilmezi jõõ veerine mataľ. Lõunõosan ommaq vähämbäq Možga ja Sarapuli korgõmaaq, noidõvaihõlidsõl alal juusk Iži jõgi ja timä lisajõõq.
Maavarrost <s>löüdüs</s> <ins>lövvüs </ins>nahvtat, turbast, kvartsliiva, savvi, lubjakivvi.
 
'''Ilm'''
Luudusvaraq
Valitsõs parralt maalinõ parralämmävü<ins>ü</ins> ilm. Talv om külm, suvi küländkiq lämmi. Jaanuari keskmäne õhulämmi<s>/kraat</s> om −14...–16 °C, hainakuu 17...19 °C. Taivavett om aastan 400–600 mm.
 
'''<s>Veestik</s><ins>Viistik</ins>'''
Maavarrost lövvüs nahvtat, turbast, kvartsliiva, savvi, lubjakivvi.
Kõgõ suurõmb jõgi om Kama, mille läteq om Udmurdimaa põh<ins>'</ins>ahummoguosan, muu<ins>q</ins><s>d</s> suurõmbaq ommava<ins>q</ins> kõik Kama jõgikunna jõ<ins>õ</ins><s>e</s>q: Vjatka, Siva, Iž, Tšeptsa, Kilmez. Uurali <s>(Uuralihe?)</s> <s>alasid (</s>allo<s>/kotuseid?)</s> Volgaga ütte <s>pandev</s> <ins>pandva </ins>Kama om <s>laivatatav</s><ins>laivatõdav</ins>.
 
Ilm
 
Valitsõs parralt maalinõ parralämmävüü ilm. Talv om külm, suvi küländkiq lämmi. Jaanuari keskmäne õhulämmi om −14...–16 °C, hainakuu 17...19 °C. Taivavett om aastan 400–600 mm.
 
Viistik
 
Kõgõ suurõmb jõgi om Kama, mille läteq om Udmurdimaa põh'ahummoguosan, muuq suurõmbaq ommavaq kõik Kama jõgikunna jõõq: Vjatka, Siva, Iž, Tšeptsa, Kilmez. Uurali  allo Volgaga ütte pandva Kama om laivatõdav.
 
Riik
 
4. märdikuul 1920 tetti<s>q</s> Votjaki autonoomilinõ oblast Vinne SFNV kuunsaisun.
4. märdikuul 1920 tetti Votjaki autonoomilinõ oblast Vinne SFNV kuunsaisun.
1. jaanuaŕ 1932 nimit<ins>'</ins><s>…? (nimetas)</s> NSV Liido <s>Kesktäitevkomitee</s> <ins>Kesktäütevkomitee </ins>oblasti ümbre Udmurdi áutonoomilidsõs oblastis. Nimelt <s>säätti</s> <ins>säeti </ins>kõrda tuudaigo vinnekiilsit <s>rahvite</s> <ins>rahvidõ </ins><s>nimesit</s> <ins>nimmi </ins>ja tsaariaigsõ "votjakiq" asõmõl võeti tarvitamisõlõ <s>udmurte</s> <ins>udmurtõ </ins>umanimitüs.
 
28. joulukuu 1934 võtt<ins>'</ins> NSV Liido Kesktäitevkomitee vasta otsusõ, minkaq Udmurdi autonoomilidsõst oblastist tetti<s>q</s> Udmurdi ANSV.
1. jaanuaŕ 1932 nimit' NSV Liido Kesktäütevkomitee oblasti ümbre Udmurdi áutonoomilidsõs oblastis. Nimelt säeti kõrda tuudaigo vinnekiilsit rahvidõ nimmi ja tsaariaigsõ "votjakiq" asõmõl võeti tarvitamisõlõ udmurtõ umanimitüs.
1990. aasta<ins>g</ins><s>kk</s>al sai Udmurdi ANSV <s>Ülemnõukogu</s> <ins>Ülemnõvvokogo </ins>säädüse perrä Udmurdi ANSV-st Udmurdi Vabariik.
 
'''Valitsõmisjaotus'''
28. joulukuu 1934 võtt' NSV Liido Kesktäitevkomitee vasta otsusõ, minkaq Udmurdi autonoomilidsõst oblastist tetti Udmurdi ANSV.
Vabariigi kuunsaison om<ins>maq</ins> <s>järgmidsõ</s> <ins>järgmädseq </ins><s>rajuuniq</s> <ins>rajooniq </ins>ja vabariiklidse alluvus<ins>õ</ins><s>e</s>ga liinaq.
 
'''Raj<ins>oo</ins><s>uu</s>niq:'''
1990. aastagal sai Udmurdi ANSV Ülemnõvvokogo säädüse perrä Udmurdi ANSV-st Udmurdi Vabariik.
·        Alnaši rajuun (vinne ''Алнашский район'', udmurdi ''Алнаш ёрос'')
 
·        Balezino rajuun (''Балезинский район'', ''Балезино ёрос'')
Valitsõmisjaotus
·        Debjossõ rajuun (''Дебесский район'', ''Дэбес ёрос'')
 
·        Glazovi rajuun (''Глазовский район'', ''Глаз ёрос'')
Vabariigi kuunsaison ommaq järgmädseq rajooniq ja vabariiklidse alluvusõga liinaq.
·        Grahhovo rajuun (''Граховский район'', ''Грах ёрос'')
 
·        Igra rajuun (''Игринский район'', ''Эгра ёрос'')
Rajooniq:
·        Jakšur-Bodja rajoon (''Якшур-Бодьинский район'', ''Якшур-Бӧдья ёрос'')
 
·        Jari raj<ins>uu</ins><s>oo</s>n (''Ярский район'', ''Яр ёрос'')
·        Jukamenskoje     Alnaši rajuun (''Юкаменскийvinne Алнашский район'', ''Юкаменudmurdi Алнаш ёрос'')
 
·        Kambarka rajuun (''Камбарский район'', ''Камбарка ёрос'')
·        Karakulino     Balezino rajuun (''КаракулинскийБалезинский район'', ''КаракулиноБалезино ёрос'')
 
·        Kezi rajuun (''Кезский район'', ''Кез ёрос'')
·        Kijassovo     Debjossõ rajuun (''КиясовскийДебесский район'', ''КиясаДэбес ёрос'')
 
·        Kizneri rajuun (''Кизнерский район'', ''Кизнер ёрос'')
·        Krasnogorskoje     Glazovi rajuun (''КрасногорскийГлазовский район'', ''КрасногорскГлаз ёрос')''
 
·        Malaja Purga rajuun (''Малопургинский район'', ''Пичи Пурга ёрос'')
·        Možga     Grahhovo rajuun (''МожгинскийГраховский район'', ''МожгаГрах ёрос'')
 
·        Sarapuli rajuun (''Сарапульский район'', ''Сарапул ёрос'')
·        Seltõ     Igra rajuun (''СелтинскийИгринский район'', ''СьӧлтаЭгра ёрос'')
 
·        Sjumsi rajuun (''Сюмсинский район'', ''Сюмси ёрос')''
·        Šarkani rajuun    Jakšur-Bodja rajoon (''ШарканскийЯкшур-Бодьинский район'', ''ШарканЯкшур-Бӧдья ёрос'')
 
·        Zavjalovo rajuun (''Завьяловский район'', ''Завьял ёрос'')
·        Uva     Jari rajuun (''УвинскийЯрский район'', ''УваЯр ёрос'')
 
·        Vavoži rajuun (''Вавожский район'', ''Вавож ёрос'')
·        Votkinski     Jukamenskoje rajuun (''ВоткинскийЮкаменский район'', ''ВоткаЮкамен ёрос'')
 
'''Liinaq:'''
•             Kambarka rajuun (Камбарский район, Камбарка ёрос)
·        Votkinsk (''Воткинск'', ''Вотка'')
 
·        Glazov (''Глазов'', ''Глаз'')
•             Karakulino rajuun (Каракулинский район, Каракулино ёрос)
·        Iževsk (''Ижевск'', ''Иж'')
 
·        Možga (''Можга'', ''Можга'')
·        Sarapul     Kezi rajuun (''Сарапул''Кезский район, ''Сарапул''Кез ёрос)
 
•             Kijassovo rajuun (Киясовский район, Кияса ёрос)
 
•             Kizneri rajuun (Кизнерский район, Кизнер ёрос)
 
•             Krasnogorskoje rajuun (Красногорский район, Красногорск ёрос')
 
•             Malaja Purga rajuun (Малопургинский район, Пичи Пурга ёрос)
 
•             Možga rajuun (Можгинский район, Можга ёрос)
 
•             Sarapuli rajuun (Сарапульский район, Сарапул ёрос)
 
•             Seltõ rajuun (Селтинский район, Сьӧлта ёрос)
 
•             Sjumsi rajuun (Сюмсинский район, Сюмси ёрос')
 
•             Šarkani rajuun (Шарканский район, Шаркан ёрос)
 
•             Zavjalovo rajuun (Завьяловский район, Завьял ёрос)
 
•             Uva rajuun (Увинский район, Ува ёрос)
 
•             Vavoži rajuun (Вавожский район, Вавож ёрос)
 
•             Votkinski rajuun (Воткинский район, Вотка ёрос)
 
Liinaq:
 
•             Votkinsk (Воткинск, Вотка)
 
•             Glazov (Глазов, Глаз)
 
•             Iževsk (Ижевск, Иж)
 
•             Možga (Можга, Можга)
 
•             Sarapul (Сарапул, Сарапул)
 
Rahvas
 
Maa <s>põlisasukit</s> <ins>põliselänikkõ </ins>udmurt<ins>õ</ins><s>e</s> (LINK SIIA) oll’ 2002. aastaga rahva kokkolugõmisõ <s>andmetel</s> <ins>andmidõ perrä </ins>29,3% rahvast. <s>Neile</s> <ins>Näile </ins><s>nuile</s> lisas <s>eläsi</s> <ins>elli </ins>Udmurdimaal vin<ins>d</ins>läisi (60,1%), tatarlaisi (7,0%), ukrainlasi. 2010. aastaga rahva kokkolugõmisõ <s>andmetel</s> <ins>andmidõ perrä </ins>oll’ Udmurdimaa <s>elänikkõst</s> <ins>elänigõst </ins>udmurt<ins>õ</ins><s>e</s> 28,0%, vin<ins>d</ins>läisi 62,2% ja tatarlaisi 6,7%.
Maa põliselänikkõ udmurtõ (LINK SIIA) oll’ 2002. aastaga rahva kokkolugõmisõ andmidõ perrä 29,3% rahvast. Näile lisas elli Udmurdimaal vindläisi (60,1%), tatarlaisi (7,0%), ukrainlasi. 2010. aastaga rahva kokkolugõmisõ andmidõ perrä oll’ Udmurdimaa elänigõst udmurtõ 28,0%, vindläisi 62,2% ja tatarlaisi 6,7%.
Tihtsämb<ins>ä</ins><s>a</s> elotusõgaq om <s>asustatu</s> maa hummogu- ja lõunõaosa.
 
Suurõmba<ins>q</ins> <s>asulad (</s>elokotusõq<s>/küläq)</s> ommava<ins>q</ins>:
Tihtsämbä elotusõgaq om maa hummogu- ja lõunõaosa.
·        Iževsk (elänikke 631 000; 2005, arv<ins>õ</ins><s>e</s>stusli<ins>g</ins><s>k</s>ult)
 
·        Sarapul (101 300)
Suurõmbaq elokotusõq ommavaq:
·        Glazov (100 700)
 
·        Votkinsk (98 600)
·        Možga     Iževsk (47elänikke 631 000; 2005, 300arvõstusligult)
 
·        Igra (22 000)
·        Uva     Sarapul (19101 100300)
 
·        Balezino (16 600).
•             Glazov (100 700)
 
•             Votkinsk (98 600)
 
•             Možga (47 300)
 
•             Igra (22 000)
 
•             Uva (19 100)
 
•             Balezino (16 600).
 
Lättenäütämiseq
 
<nowiki>https://et.wikipedia.org/wiki/Udmurtia</nowiki>
 
Välislingiq
 
·        Udmurdi Vabariigi kod<ins>o</ins><s>u</s>leht
·             Udmurdi Vabariigi kodoleht

•             Rein Sikk. Kaks Udmurtiat: Kalašnikovi maa päkapikud üritavad ennast leida EPL.ee, 1. juuni 2009
Vällä otsit teedüskogost "https://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Udmurdimaa"