Lahkominek lehe "Ukraina" kujjõ vaihõl
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
uuendus |
Resümee puudub |
||
Rida 32:
=== Muistinõ aig ===
Ukraina alalt om lövvet asjo kõigist [[kiviaig|paleoliitikumi]] aojakõst, Acheuli kultuurist pääle. [[Krimm]]i kuupelopaigost om lövvet ka neandertaallaisi kalmõ. Keskmädsest ja noorõmbast paleoliitikumist om uurit [[mammut|mammudiluust]] elohuunidõga elopaiko ([[Moldova|Moldove]], Mizin, Mežõrõtši). Mesoliitikumin naati tarvitama mikroliite (väiksit kivist tüüriisto). Neoliitikumin, VI aastagatuhandast i. m. a. naati Ukraina lõunõõdagujaon põldu tegemä (Bugi-Dnestri kultuur), tuu levisi IV-III aastagatuhandal i. m. a. [[Dnepr]]i keskjoosuni (Trõpillja kultuur), muial eleti päämädselt iks viil jahipidämisest ja kalapüüdmisest (Dnepri-Donetsi kultuur).
[[Pronksiaig|Pronksiaol]] (III aastagatuhanda lõpp
8. aastagasaal i.m.a. naati tarvitama [[raud]]a. 7. aastagasaal i. m. a.
[[Pilt:Slavic peoples 6th century historical map.jpg|200px|thumb|left|Slaavi rahvaq 6. aastagasaal.]]
Ku sugukundlinõ kõrd lagosi (6.-9. a. s.), naksiq hummoguslaavi hõimõl arõnõma feodaalsuhtõq. Väega tähtsä oll' kaubatii [[Õdagumeri|Õdagumerest]] [[Must meri|Musta mereni]], miä vei [[varjaagiq|varjaagõ]] mant [[kreeklasõq|kreeklaisini]].
=== Kiievi kuldaig ===
9. aastagasaal tekkü varafeodalistlinõ [[Kiievi-Vinne riik]], mink tuumik oll' Ukraina ala, vällä arvat lõunõhummogujago ja Krimm. Musta mere veeren stepen elliq 9. a. s. lõpost [[petšeneegiq]], 10. a. s. tungõq sinnäq [[polovetsiq]]. Kiievi-Vinne riigi häitseng oll' [[Vladimir Svjatoslavitš]]i aol (
[[Pilt:Vasnetsov Bapt Vladimir.jpg|200px|thumb|Suurvürst Vladimiri ristmine. Vasnetsovi Viktori maal (1890).]]
Rida 50:
=== Võõra võimo aoq ===
1239-40 tungõq Ukraina alalõ [[Batu-khaan]]i väeq nink vallutiq Perejaslavi, Tšernigivi, Krimmi, Kiievi ja Galõtši-Volõni. Vürstiriigiq sattuq vasallisõltuvustõ [[Kuldhord]]ist. Kõgõ tugõvamb
Killustunut maad naksiq 14. a.s. tahtma õdagunaabriq: [[Leedu]] suurvürstiriik vallut' inämbüse Volõnist, Tšernigivi-Siverskimaa, Kiievimaa, Perejaslavi ala, osa Podilljat nink maa Dnepri ja Dnestri vaihõl Musta mereni. [[Poola]] sai hindäle Galõtšina, osa Podilljat ja Volõni, [[Moldova]] vürstiriik sai Bukoviina.
Rida 56:
Krimmin tekkü 1440. aastagil hindäperi Krimmi khaaniriik, miä aastagast 1475 oll' vasallisõltuvusõn [[Türgü]]st. 1480. a. paiko naksiq pääle Krimmi tatarlaisi ja Türgü rüüsteretkeq Ukraina alalõ, 1482 sai kõvva kannahtaq Kiiev.
[[Ukrainlasõq|Ukrainlasist]] kujosi vällä umaette rahvas 14.-15. a.s. Edesi lätsiq [[käsitüü]] ja [[kaubandus]], kasviq liinaq. Mito liina sai 16. a.s. Magdeburgi õigusõ. Folvarkõ (poola mõisidõ) luumisõ peräst naas' talorahvas' 1460 ja
11. rehekuu pääväl 1653 tekk' Vinne Maakogo ja 18. vahtsõaastakuu pääväl 1654 Perejaslavi Raada otsussõ, et Ukraina piät [[Vinnemaa]]ga ütte minemä. Vinne-Poola sõda (
[[Pilt:Repin Cossacks.jpg|250px|thumb|left|Zaporižžja kasaguq kirotasõq kirja Türgü sultanilõ Mehmed IV-le. Repini Ilja maal (1880–1891).]]
18. aastagasaal naas' Vinne valitsus Ukraina õiguisi veidembäs võtma: 1709 purustõdiq Zaporižžja Sitš (vahtsõnõ luudi 1734, lõpligult kaotõdiq ärq 1775), 1722 luudi Ukraina valitsõmisõs Väiko-Vinne Kolleegium nink ku hetman Skoropadski kuuli (1722), sõs hetmanit inämb kõrraperätselt es vaitaq. Hetmaniammõt kaotõdiq hoobis ärq 1764. Aastagas 1775 oll' kasagidõ umaval'tsus ärq kaotõt. 1785 saiq kasaguvanõmbaq samaq õigusõq Vinne aadliga. 1783. a. ukaasiga vormistõdiq Kuraperve-Ukrainan juriidilidsõlt perisorjus, 1796 lajõndõdiq ukaasi Lõunõ-Ukrainalõ. Mässämä naati nii Kura- ku Hääperve-Ukrainan (sääl tekkü haidamakkõ liikminõ).
Ku Poola ärq jaeti, sai [[Austria]] 1772 Galõtšina ja 1774 Türgült ka Bukoviina, Vinnemaa ala läts' 1793 Hääperve-Ukraina ja 1795 Õdagu-Volõni ala. Vinne-Türgü 1768.
[[Pilt:Konstantin Kryzhitsky VecherNaUkraine 1901.jpg|250px|thumb|"Õtak Ukrainah". Krõžitski Konstantini maal (1901), miä kujotas Ukraina tallo 19. aastagasaa alostusõn.]]
1820. aastagil võitliq esivalitsusõ vasta aadlikõst revolutsionääriq
19. aastagasaa lõpon oll' Ukraina Vinne riigi päämäne [[kivihüdsi|hüdse-]], [[metal]]i- ja [[tsukru]]tuutja.
1863 Poolan puhkõnu mäss hõlmas' ka Hääperve-Ukrainat. 1860.
=== Nõvvokogo aig ===
Peräst Vinnemaa Veebruaripööret naati Ukrainan vabahusõ iist kõvõmbihe võitlõma. Kiievin luudi [[17. urbõkuu päiv|17. urbõkuu pääväl]] [[1917]] Keskraada, miä kuulut' [[20. märtekuu päiv|20. märtekuu pääväl]] 1917 Ukraina rahvavabariigis ja valõ umas päämehes Gruševski, pääministres Võnnõtšenko ja välisministres Petljura. Edimäne üleukrainalinõ nõvvokogo kongress kuulut' 25. joulukuu pääväl [[Harkiv]]in Ukraina nõvvokogo vabariigis, nii tekkü katsikvõim. [[Bresti raho]] tingimüisi rikkõn okupiirsõq S'aksa ja Austria väeq Ukraina ja saadiq Keskraada lakja; Ukraina hetmanis määräti Skoropadski. 14. joulukuu pääväl haard' Kiievin võimo hindä kätte Ukraina Direktoorium. 1918. a. märtekuu alostusõn kuulutõdiq Austria kubõrnaatri toel [[Lviv]]in vällä Õdagu-Ukraina Rahvavabariik. 22. vahtsõaastakuu pääväl 1919 sõlmiti Hummogu- ja Õdagu-Ukraina unioon, samal pääväl vallut' [[Verrev vägi]] Kiievi. Direktoorium liiku Petljura juhtmisõl [[Vinnõtsja]]he. 14. urbõkuu pääväl 1919 moodustõdiq Kiievin Ukraina Nõvvokokõ Sotsialistlinõ Vabariik. Keväjä ja suvõl hõivas' inämbüse Ukrainat Denikini valgidõ armee. 1919-20 tungõq Ukrainahe Poola väeq. 18. urbõkuu pääväl 1921 sõlmiti Poola ja Vinne SFNV vaihõl Riia raho (Õdagu-Ukraina ja Õdagu-Valgõvinne jäiq Poolalõ). 30. joulukuu pääväl 1922 tetti Ukrainast, Vinne SFNV-st, Valgõvinne NSV-st ja Taga-Kaukaasia SFNV-st ütine liitriik
[[Pilt:DneproGES.jpg|200px|thumb|Viijovvujaama ehitämine Dnepri jõõ pääle (u. 1930).]]
Rida 86:
=== Perämäne aig ===
[[24. põimukuu päiv|24. põimukuu pääväl]] [[1991]] kuulut' Ukraina hindä hindäperi riigis. Aastagast 1991 kuulus Ukraina [[Sõltumada Riike Ütisüs]]te (om tollõ asotajaliigõq), a Vinnemaaga om täl olnuq mito tüllü: Musta mere laivastigu, gaasi ja muu peräst. 1996. a. lehekuust olõ-iq Ukrainal tuumarelvä. 1991 sai Krimmist vabariik Ukraina kuunsaison. Samal aastagal keeleti Ukrainan ärq [[NLKP]]. 1989 luudi Ukraina Rahvarinnõq (''Ruhh''). 1993 naati majandust ümbre säädmä.
|