Lahkominek lehe "Ameeriga härgkunn" kujjõ vaihõl
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vahtsõnõ leht: =Ameeriga härgkunn= Ameeriga härgkunn, edespiten härgkunn (ladina keelen Lithobates catesbeianus) om liik kunlaisi suguseldsist. Timä elopaik om päämidselt Põḣa-Ameerik... |
toim Märgüs: Lähteteksti muudatus (2017) |
||
Rida 1:
'''Ameeriga härgkunn''', edespiten '''härgkunn''' (ladina keelen ''Lithobates catesbeianus'') om liik kunlaisi suguseldsist.
==Elopaigaq==
Timä elopaigaq ommaq päämidselt [[Põh'a-Ameeriga|Põh'a-Ameerikan]], a täämbätsel aol või tä elläq ka [[Euruupa]]n vai [[Lõunõ-Ameeriga|Lõunõ-Ameerikan]]. Mõnõn paigan peetäs tedä sissetükjäs liigis. Nä eläseq päämidselt suun, lumbin vai järven.
==Umahusõq==
▲Tä om ütś suurõmbit kunlaisi, 9-15 cm pikk ja nii 500 grammi rassõ. Mõnikõrd või tä ka ollaq 20 cm pikkunõ ja kaaluq 800 grammi. Härgkunn või elläq 8-10 aastakka. Kõgõ pikemb eloigä om olnuq pääaigo 16 aastakka. Härgkunnaq eläseq päämidselt suun, lumbin vai järven. Härgkunnaq ommaq territoriaalsõq ja esädseq võivaq ütstõsõ vasta agressiivsõq ollaq.
Härgkunna kruuksminõ või ollaq väega kõva ja kõllaq tsipa ku härä mäürämine. Tuuperäst omgi härgkunnal sääne nimi. Oho kõrral tege tä kõvva rüükmist, miä kõlas tsipa ku kassi ŕaugminõ. Niimuudu and tä tõisilõ härgkunnõlõ hädäohost teedäq ja hiidütäs umma ründäjät.
Härgkunnaq sööväq kõiki vähämbit eläjit, kinkast joud üle käü. Näide kõtõst om löüt jüräjit, vähämbit sisalikka ja siugõ, tõisi kunnõ, vähki, vähämbit tsirkõ ja nahkhiiri. Härgkunnõ ja kunnapoigõ sööväq nii suurõmbaq tsirguq ku ruumajaq.▼
==Midä sööväq==
▲Härgkunnaq sööväq kõiki vähämbit eläjit, kinkast joud üle käü. Näide kõtõst om löüt jüräjit, vähämbit sisalikka ja siugõ, tõisi kunnõ, vähki, vähämbit tsirkõ ja nahkhiiri.
Mõnõn maanulgan sööväq inemiseq härgkunna jalgo.▼
==Kuis näid pruugitas==
▲Härgkunnõ ja näide poigõ sööväq nii suurõmbaq tsirguq ku ruumajaq. Mõnõn maanulgan sööväq inemiseq härgkunna jalgo.
Ameeriga Ütisriigen pruugitas näid sakõst bioloogia tunnin lahkamisõs. Mõnikõrd pidäväq inemiseq näid ku kodoeläjit.
[[katõgooria:katõpaigaeläjäq]]
|