Lahkominek lehe "Võro kiil" kujjõ vaihõl

Om häste teedäq, et võro kiil om egäl puul esiqsugumanõ ja egän kihlkunnan vai kogoniq egän külän kõnõldas esiqmuudu kiilt. Mõnikõrd peetäs hindä keelest tõistmuudu kiilt õkva seto keeles, tegeligult ommaq keelevaheqkeelevaihõq ka võro keele seen küländ suurõq.<ref>https://umakiil.eu/artikliq/37-kuidas-voru-ja-setu-keele-vahet-teha-laeteq-sirp</ref>

[[Kanepi kihlkund|Kanepi kihlkunna]] kiil olõ-iq sukugiq ütesugumanõ. Hummogu puul [[Võro-Tarto suurtii|Võro-Tarto suurtiid]] om taa kiil küländ põlva keele muudu. A [[Valgjärve|Valg'järve]] ja [[Pikäjärve]] inemiisi jutun lätt jo võro kiil tarto keelegaq segi. Kõgõ inämb esiqmuudu kanepi kiilt või kuuldaq kihlkunna keskkotsil [[Jõksi]] ja [[Piigandi]] kandin.

Kõnõldas, et ku Tartomaa miis' ütel' ''kesi'' (võro keelen ''kesv'' vai ''kesev''), tull' Kanepi mehele naar pääle. Tä pand' toolõ sõnalõ ''v''-tähe mano ja sai ''kesiv''. Kanepi keelen ommaq esiqmuudu viil näütüses sääntseq sõnaq niguq ''adur'', ''sõbur'', ''põdur'', ''nõgul'' ja ''nagul''. Muial üteldäs inämbüisi ''adõr'', ''sõbõr'', ''põdõr'', ''nõgõl'', ''nagõl''.

[[Urvastõ kihlkund|Urvastõ kihlkunna]] eriesiq kandikantõ kiil olõ-õiq ütesugumanõ. Üle terve kihlkunna om üttemuudu tuu, et veidüq pruugitas ''h''-d. Siin om sõnno ''naarahtamma'' ja ''röögähüs'' asõmõl hoopis ''naaratamma'' ja ''röögäüs''. [[Koigu]] kandin om esikiq sõna algusõ ''h'' peris ärq kaonuq. Sääl üteldäs ''ää'', ''ain'' ja ''elü''. Pia tervenTerven kihlkunnan käüdäs ''külän'' ja ''mõtsan'', a mitte ''küläh'' ja ''mõtsah''. A [[Vana-Antsla|Vana]]- ja [[Vahtsõ-Antsla]] puul võidas üteldäq hoobis Karula muudu., Etet käve ''küläl'' ja oll' ''obõsõgõ mõtsal''. Urvastõ kihlkunnan kõnõldas inämbüste niguq [[Harglõ kihlkund|Harglõn]] ja [[Karula kihlkund|Karulan]] ''kodu'', ''talu'' ja ''elu''. A [[Kärgula]] ja [[Sõmmõrpalo]] nuka rahvas kõnõlõs veidü vanõmbat kiilt, miä lätt inämb kokko Põlva kihlkunna keelega. Õnnõ siin om viil alalõ võro keele vana sõnalõppõ ja peräsilpe ''o'': ''kodo'', ''talo'', ''elo'', ''ragoma''.

[[Harglõ kihlkund|Harglõ kihlkunna]] kiil om väega esiqmuudu. Taa kihlkunna keelen om keelejuuni ja sõnno, midä olõ-õiq muial Võromaal. Valga liina küle all [[Koikkülä]] ümbre kõnõldas säänest võro kiilt, minkamink seen om joba hulga [[Tarto kiil|tarto]] ja mulgi keele mõotust. A [[Mõnistõ]]- kandin om kiiïkiil viil väega vanaperäline. Mõnistõ keelen lövvüs vanno võro keele sõnamuudõ niguq ''iihn'', ''tüühn'', ''lubahamma'', ''pagõhõsõq'', ''segähüs'', ''hõbõhõt''.

[[Rõugõ kihlkund]] om Võromaa ja võro keele ala lõunajago. Keele perrä lätt taa kihlkund poolõs. Hummogu puul Rõugõt, [[Haani]], [[Saalussõ]] ja [[Kasaritsa]] kandin kõnõldas sakõstõ niguq [[Vahtsõliina|Vahtsõliinan]]: ''illos'', ''taloh'', ''kotoh'', ''Rõugõhe'', ''kavvõmbahe''. Õdagu puul Rõugõt niguq [[Sännä|Sännän]], [[Krabi|Krabil]] ja [[Varstu vald|Varstun]] lätt rahva kiil' rohkõmbinämb kokko Urvastõ ja Harglõgaq. Sääl üteldäs hoobis ''illus'', ''talun'', ''kotun'', ''Rõugõlõ'', ''kavvõmbalõ''. Haani ja [[Rõugõ]] kandin või mõnõ inemise keelen kuuldaq ka vanna ''hn''-lõppu. Üteldäs ''kotohn'' vai ''kotuhn''.

Vanal mõisaaol oll' elo [[Räpinä kihlkund|Räpinä kihlkunna]] mõisin väega rassõ. Rahvas pagõsi esikiq [[Peipsi järv|Peipsi]] taadõ. Asõmõlõ tuudi võõra keelegaq tüüväke Tartomaalt ja viil kavvõmbast. Räpinä keelen om siskiq alalõ hulga vanno võro keele juuni. Noid lövvüs ka Põlva ja Vahtsõliina kihlkunna keelen. Sääne om ''h'' synasõna lõpun (''murõh'', ''hamõh'') ja ''he''-lõpp (''paossihe'', ''ilosahe''). Rohkõmb ku kongiq muial Võromaal om Räpinä keelen ''o''-d., ''O''tuu om esikiq sõnamoodõn niguq ''olnoq'', ''kor'atoq'', ''haukoq''. Räpinä keelen või ollaq ''ö'' sõna lõpun: ''tüühö'', ''sündö'', ''värmittö''. Muial Võromaal üteldäs, et ''lehm süü hainaq ärq''. A Räpinä keelen olõssi tuu: ''lehem sööse haan'aq ärq.''

=== Põlva kihlkunna keelest<ref>https://www.umakiil.eu/voro-keele-murdoq/29-pohjaruhm-lateq-h-keem-voru-keel</ref> ===

Ka [[Põlva kihlkund|Põlva kihlkunda]] om ao joosul võõrast rahvast ja kiilt mano tulnuq. Mõnõq vanaq joonõq ommaq Põlvan viil alalõ, näütüses sõna algusõ ''h'': ''hago, haud, hädä''; sõna lõpu ''h'': ''herneh, terveh''. Põlva kihlkunnan üteldäs ka ''maaha'' ja ''päähä'', mitte eesti keele muudu ''maha'' ja ''pähe.'' Põlva kihlkunna inemiseq ütleseq ka (nigu Räpinä puulgi) ''timä'' ''sööse'' ja ''jääse'', mitte nigu muial Võromaal ''timä süü'' ja ''timä jääs.''