|
[[File:Esox lucius ZOO 1.jpg|thumb|Harilik haug]]
'''Haug''' vai '''harilik haug''' (''Esox lucius'') om kala [[havvõlidseq|havvõliidsi]] (''Esociformes'') seldsi [[hauglasõq|hauglaisi]] (''Esocidae'') sugukonnasugukunna ainukõsõst perekunnastperrekunnast [[havvõq]] (''Esox'').<ref name="kalapeedia1">[https://www.kalapeedia.ee/3661.html Harilik haug, haug (''Esox lucius'')]. Kalapeedia, Eesti kalastuse entsüklopeedia.</ref>
== Vällänägemine ==
[[File:Osteichthyes_-_Esox_lucius_2.jpg|thumb|Harilik haug]]
Haug om pikligu kihägäkihäga jä pää om terävä pardsinokapardsinoki kujoga. Sälä- ja taguotsauimeqtagaotsahormussõq ommaq hanna lähkül. Päälagi ja säläosa ommaq hariligult tumõrohilidsõqtummõrohilidsõq, kõtualunekõtualonõ valgõ vai kõllakas. Külgi pääl ommaq hariligult kõllakaq lapikõsõq vai triibuq. NoorembaqNoorõmbaq kalaq ommaq tumõdampitumõhõmpi põikijuttegapõikijuttõga. Pruuni viiga jäevinjärvin või haug ollaq piä tävveligult must. Silmäq ommaq suurõmbapoolsõqsuurõmbapuulsõq. Suu om suur ja alalõvvaluiõ pääl om 10-20 kihva, ülalõvvaluiõülälõvvaluiõ pääl suulaen om hulga tsillokõisitsill'okõisi taadepoolõtaadõpoolõ viltu hambit, mink abil ei saaq saak suust vällä päsedäpäsedäq.
Haug on kipõ kasvugakasvoga, Eesti viin ommaq aasta vanudsõvannudsõq havvõq keskmädselt 15-17 cm pikäq ja 18-25 grammi rassõq, kolmeaastadsõqkolmõaastadsõq 36-39 cm ja 240-320 g, viieaastadsõq 53-56 cm ja 850-1100 g, säidsmeaastasõq 67-72 cm ja 1,9-2,4 kg, kümneaastadsõq 88-94 cm ja 4,5-6 kg, viietõistkümneaastadsõq 117-123 cm ja 11-14 kg. Eestin kasus haug kõgõ kipõmbahe Peipsin, sääl ommaq viieaastadsõq inämbüiste 1,5-2,5 kg, kümneaastadsõq 8-10 kg.
Imädseq kasussõqkasusõq kipõmbahe ja eläseeläseq kavvõmb ku esädseq.<ref name="kalapeedia1" />
== Eloviis ==
HaugiHaugõ lövvüs hulga makõn viin ja vähäsooladsõnvähäsoolatsõn riimviin Õuruupan, vällä arvatu Õuruupa lõunaosan ja piä kogoterven Norran. Viil eläs haug PõhaPõh'a- ja Kesk-Aasian ja PõhaPõh'a-AmeeriganAmeerikan. Haug om Eestin kõgõ laembalt levinü kala, eläs 92% uurituin järvin ja 67% vooluviikogudõnvooluviikokõn. HaugiHaugõ lovvüs ka kogo Eesti rannameren, väega pallopall'o VäinamerenVäinämeren.
Havvõlõ miildüs hoitahoitaq kalda lähküle viitaimiviikasvõ varjuvarjo, suurõmbaq ujosõq ka avaviinvallalidsõn viin. Inämbüiste hoitvahoitvaq havvõq ütsindä ja eläseeläseq üten paigan, pikõmbaltpikembält rändäseq kudemisaol.<ref name="kalapeedia1" />
== Süümine ==
Noorõlt süü haug zooplanktonit, mõnõ kuu vannudsõlt nakkas [[rüüvkala|rüüvkalas]] ja sis ommaq põhisöögis [[ahhun]], [[särg]], [[kusk]], suurjärvin [[tint]], meren [[räim]] jt.
Kõgõ inämb süü haug keväjä peräst kudõmistkudõnõmist ja suvõ tõsõl poolõl, talvõl süü veidüveidüq ja kudõmisaolkudõnõmisaol piäaigupiaaigu üldseei mittesüüki. Püüd saaki varitsõdõn, kipõ tsusahusõga. Tuud avitasõq tetäq tagomadõq uimõqhormusõq, mis tegevätegeväq havvõ hannalöögi väega võimsas.<ref name="kalapeedia1" />
== Siginemine ==
ImätseqImädseq saavaq suguküdsessugukütses 3-5-aastadsõlt, esätseq aasta varrambaq. KudeminõKudõnõminõ nakkas jääminekijääminegi aigu, sisemaal [[mahlakuu|mahlakuun]], meren varrambaqvarramba. KudõsõqHavvõq kudõnõsõq jõõkonnu pääl taimikasvõ vaihõl, ku keväjä suurvett ei olõq, võivaq palloqpall'oq kalaq kudemaldakudõmalda jäiäq. Mari om helekõllanehellekõllanõ ja vastsõqpujaq saavaq valmis 12-25 üüpääväga, sõs kuurduseq 6-10 mm suurudsõq vastsõqpujaq, kiä saavd maimus 3-4 nädäli peräst.<ref name="kalapeedia1" />
== Püüdmine ==
Havvõ alammõõtalambmõõt om Eestin 45 cm.<ref name="kalaportaal1">[https://www.kalaportaal.ee/opetused-ja-artiklid/478-mida-haugi-puudmisest-teada Mida haugi püüdmisest teada]. Kalaportaal.ee.</ref> KudõmisaolKudõnõmisaol om Eestin keelet haugihaugõ püüdäq. TraditsioonilisõqTraditsioonilidsõq püügivahendiqpüügiriistaq ommaq [[vetel]], [[und]] (harkund ja ujovundujjovund) ja elunsöödagaelonsöödaga püüdmine. Haug om populaarnõ spordinakalaspordin püütäv kala.<ref>[http://https://www.kalapeedia.ee/4363.html Haug püügikalana]. Kalapeedia, Eesti kalastuse enstüklopeedia.</ref>
== Rahvaperimüs ==
[[File:Rybářská_trofej_02.jpg|thumb|Havvõ pääluust trofee]]
PalloPall'o vanarahva uskmiisi om köüdet havvõ kudõmisaogakudõnõmisaoga - ku tull' inne jääijä minekit kudõmakudõnõma, arvati varajastvarahast keväjät, ku madala vii seen kudõsi, tulõvat halv viläsaak.
Perimüslikke juttõ om hiidhavvõst, kiä elävät sügävä vii seen, olõvat ilmadu vana ja sammõldunu, haug olõvat ka ilmadu suurõ väega vetevalla elänik.
Rahva siän om levinü Havvõ pääluu alalõhoitminõ, vahepääl saina külge panõminepandminõ. Tuu pääluu seen ommaq luuq ristikujolidselt kokko kasunu ja tuuperäst om havvõ pääluud kasutadupruugit maagilidsõmaagilidsõs asanaas'as näütüsõsnäütüses kalavõrkõ suidustamisõlsuidsutamisõl, et hääd kalaõnnõ saiaq.
Ku keväjä edimäne püvvet kala oll haug, tulõvat kah hää kalaõnn.<ref>[https://www.folklore.ee/tagused/nr11/kala.htm Haug]. Kakskümmend kaks kala eesti rahvausundis I.</ref>
== SöögikalanaHaug ku söögikala ==
Havvõ liha om lahjalaih ja sobispassis häste dieetsöögis. Sälläosan om pallopall'o luid ja tuuperäst tetäs sagõhelesagõhõlõ haugilihasthavvõlihast kotlette vai hakkmassist süüke. SöögikalanaTedä kitetäsku haugisöögikalla kitetäs inämb sääl, koskon muid kallu veidemb om. PopulaarnõTä om populaarnõ kala prantsusõ köögin.<ref name="kalapeedia1" /> Süvväs ka praaditpraaditut havvõmarja, praatmisepraatmisõ aigu tulõ üles esiloomulikesiqmuudu kirbõ kirbõhõnghõng.
== Muu ==
2007. aastagal Eesti rahvuskala valimisõl jäi haug napilt tõsõs ja tuuedimädse kotussõ sai [[räim]] napilt hindäle.<ref>[https://kalaliit.ee/kalast/eesti-rahvuskala-on-raim/ Eesti rahvuskala on räim]. Eesti kalaliit.</ref>
Haug om aasta kala 2021.<ref>[https://keskkonnaharidus.ee/et/oppematerjalid/aasta-tegijad-looduses-2021 Aasta tegijad looduses 2021]. Keskkonnaharidus.</ref>
| 