Kujo 4. lehekuu 2021, kell 08:04 toimõndaq Ohpuu (arotus \| kirotusõq) 466 muudatust tsResümee puudub ← Innembäne muutminõ		Kujo 4. lehekuu 2021, kell 08:26 toimõndaq võtaq tagasi Ohpuu (arotus \| kirotusõq) 466 muudatust Resümee puudub Vahtsõmb toimõndus →
Rida 1: {{Poolõlõ}} [[File:~~Zilant flag~~COA_Crimean_Khanate.~~gif~~svg\|right\|thumb\|~~Kaasani~~Krimmi khaaniriigi ~~lipp~~vapp.]] [[File:De_Landschappen_der_Percoptize_en_Nogaize_Tartares,_Circassen,_P_Van_der_Aa_(Leiden,_1707).jpg\|right\|thumb\|Krimmi khaaniriik (''Tartaria'') 1707. aastagal.]] '''Krimmi khaaniriik''' ([[tatari kiil\|tatari keelen]]: Qırım Hanlığı vai Qırım Yurtu) oll' riik [[Must meri\|Musta mere]] veeren [[Krimmi puulsaar]]õl ni [[Dnepr]]i ja [[Dnestr]]i jõõ vaihõl aastagil [[1441]]–[[1783]]. Suurõmb jago Krimmi khaaniriigi põlidsõst rahvast olliq [[krimmitatarlasõq]]. ~~[[File:Kazan Khanate military.jpg\|right\|thumb\|Kaasani khaaniriigi sõameheq Oleariusõ Adama tettü pildi pääl 17. aastagasaast.]]~~ Ku [[Tšingis-khaan]]i luudu mongoli ilmariik' oll' lakja lännü, sõs sündü tuu põh'aõdaguosast [[Kuldhord]]i riik, miä läts' umakõrda lakja katõsas khaaniriigis. Noist olliq kõgõ võimsambaq [[Kaasani khaaniriik]], [[Krimmi khaaniriik]], [[Tsiberi khaaniriik]] ni [[Astrahani khaaniriik]]. ▼ '''Krimmi khaaniriik''' oll' ([[tatari kiil\|tatari keelen]]: Казан ханлыгы / Qazan Xanlığı) oli [[keskao]] [[tatarlasõq\|tatarlaisi]] riik Volga jõõ veeren ni Kaama ja Volga jõõ kokkosaamisõ kotusõ man. Kaasani khaaniriik oll' olõman aastagil [[1438]]–[[1552]]. ~~Kaasani~~Krimmi khaaniriigi pääliin oll' [[~~Kaasan~~Bahtšisarai]] (krimmitatari keelen ''Bağçasaray''). Riiki valitsiq [[khaan]]iq, kiä olliq [[Tšingis-khaan]]i perilidseq. Riigiusk oll' [[islam]]. ▼ ▲Ku [[Tšingis-khaan]]i luudu mongoli ilmariik' oll' lakja lännü, sõs sündü tuu põh'aõdaguosast [[Kuldhord]]i riik, miä läts' umakõrda lakja katõsas khaaniriigis. Noist olliq kõgõ võimsambaq Kaasani khaaniriik, [[Krimmi khaaniriik]], [[Tsiberi khaaniriik]] ni [[Astrahani khaaniriik]]. 1783. aastaga vallut' Krimmi khaaniriigi [[Vinnemaa]] valitsõja [[Katariina II]] ja tuust sai [[Tauria oblast]], mink asõvalitsõjas saiõ Katariina II lemmik vürst [[Grigori Potjomkin]]. ▲Kaasani khaaniriigi pääliin oll' [[Kaasan]]. Riiki valitsiq [[khaan]]iq, kiä olliq [[Tšingis-khaan]]i perilidseq. Riigiusk oll' [[islam]]. Katariina II käso pääle asutõdi Krimmi puulsaarõl [[1784]]. aastagal [[Sevastopol]]i liin Vinnemaa [[Musta mere laivistu]] baasis. Kaasani khaaniriik oll' innidsõ Volga Bulgaaria maiõ vai parhilladsõ [[Tatarstan]]i, [[Marimaa]], [[Ts'uvassia]] ja [[Mordvamaa]] maiõ pääl. Khaaniriigilõ kuulu ka osa parhilladsõ [[Udmurtia]] ja [[Baškortostani]] maiõ. [[File:~~Kazan-Khanate~~Atlas_Cosmographicae_%28Mercator%29_100.jpg\|center\|thumb\|~~Kaardi~~Õuruupa kaardi pääl onom ~~halja~~kõlladsõ värmiga ~~Kaasani~~nätäq Krimmi khaaniriigi piiriq aastagal ~~1500~~1596.]]▼ Päält tatarlaisi valits' Kaasani khaan [[ts'uvassiq\|ts'uvassõ]], [[mariq\|marilaisi]], [[ersäq\|ersäläisi]], [[mokšaq\|mokšalaisi]], [[udmurdiq\|udmurtõ]] ja [[baškiiriq\|baškiirõ]]. Vähämbäq paiklikuq valitsõjaq ni pääliguq olliq näil uma rahva siast. Tuu ja kaq mõnõ muu as'a peräst arvatas mitmõq parhilladsõ Vinnemaa soomõ-ugri rahva hulgan Kaasani khaaniriigi aigu parõmbas ku Vinne tsaare võimu, miä tull perän. Moskva-Vinne tsaar [[Ivvan IV Hirmsa]] võtt' ärq Kaasani linna [[1552]]. aastaga rehekuun ja päält tuud lätsiq Kaasani khaaniriigi maaq [[Vinnemaa]] ala. Päält tuud oll' Vinnemaa valitsõjidõ avvunimmi hulgan ka "Kaasani tsaari" tiitli. ▲[[File:Kazan-Khanate.jpg\|center\|thumb\|Kaardi pääl on halja värmiga Kaasani khaaniriigi piiriq aastagal 1500.]] [[Katõgooria:Õuruupa maaq]]

Lahkominek lehe "Krimmi khaaniriik" kujjõ vaihõl