Lahkominek lehe "Laanõ Triinu" kujjõ vaihõl

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
alostus
Märgüs: Lähteteksti muudatus (2017)
(olõ-õi vaiht)

Kujo 20. lehekuu 2021, kell 13:48

Laanõ Triinu (Triinu Laan, varrampa Laanejõe, 1993-2016 Ojar, sündünüq 6. lehekuul 1975. aastagal) om võro keele ja kultuuri liikmisõ tegeläne ni võro ja eesti kiränik, kedä kõgõ inämb tundas võrokeelitside laulupitõ Uma Pido kõrraldamisõ ni timä kirotõduisi võro- ja eestikiilside latsiraamatidõ perrä.  


Elokäük

Laanõ Triinu om sündünüq Võrol. Tan lõpõt' ka Võro I  Põhikooli 1990. ja Võro Kreutzwaldi Gümnaasiumi s'aksa keele eriklassi 1993. aastagal.


Magistrikraadi sai 2018. aastagal Tarto Ülikoolist kultuurikõrraldusõ eriala pääl lõputüüga „Võrukeelne laulu- ja rahvapidu Uma Pido – korraldusprotsessi ja vaimse kultuuripärandi kasutuse analüüs“.


1998. aastagast pääle tüütäs Triinu Laan Võro Instituudin – edimält ku sekretär-projektijuht ja 2006. aastagast ku projektijuht.


Aastil 2005-2013 oll' MTÜ Võro Selts VKKF juhatusõ edemiis, 2015. aastagast juhatusõ liigõq.  Kaika suvõülikooliq toimuq Triinu iistvõttõn aastil 2000-2012.


2007. kooni 2017. aastagani om Laanõ Triinu kõrraldanuq võrokeelist laulu- ja rahvapito Uma Pido, ollõn taa pääiistvõtja 2008.; 2010. ja 2013. aastagal.

2019. aastaga pand' tä käümä Helüaida https://helüait.ee/, kost saa kullõlda võrokiilset kirändüst ni perimüst.

Parhilla eläs Laanõ Triinu Põlva maakunnan Vardja külän Palli talon. Tä om viie latsõ imä ja viie (võrokeelidse) latsiraamadu autor.



2007. aastaga kujunõsi Laanõ Triinul jõvvulidselt mitundmuudu tulõkis kirändüste. Aokirän Täheke ilmu kolm timä juttu („Koer ja talv. Pini ja talv“, „Koer ja lumest naine. Pini ja lumõst naanõ“, „Koerale tuleb uus aasta. Pinilõ tulõ vahtsõnõ aastak“). Kogumikun „Kuldmuna“ näkse trüküvalgust lühkü näidend latsilõ „Kuis siil hindäle nõglaq sai“ (ütenautor Eliisabet Ojar). Valmis sai edimäne raamat „Suur must pini. Suur must koer“, kon luu nii kirä- ku võro keelen.

2007. aastal ilmu ka Hasso Krulli mitmakiilne luulõkogo „Jatulintarha - Hussaid – Kiviring“, minka võrokiilse luulõtusõ omma Laanõ Triinu ümbre pant. Triinu toimõt üten Fastrõ Marikoga ka 2007. aastaga Võro-Seto tähtraamatut, midä tä tekse ka näütes 2005. aastaga ja 2008. üten Leelo Lauritsaga.


2016 näkse trüküvalgust võro- ja eestikiilne latsiraamat „Vana katskinõ kass. Vana katkine kass“.


2019. aastagal ilmu „Krutskiline tita. Päähäkääntäv tita“ (katskiilne latsiraamat, kirästüs Hea Lugu) ja 2020 „Luukere Juhani juhtumisõ’“ (latsiraamat, kirästüs Päike ja Pilv).


Laanõ Triinu latsijuttõ lövvüs piä egan võrokiilsen Tähekesen 2007. aastagast alatõn.


Timä latsiraamatu omma pälvnü mitmit tunnustuisi – näütes raamat „Suur must koer. Suur must pini“ oll  2008 Eesti Kultuurkapitali kirändüse tsihtkapitali aastaavvuhinna

nominent 2007 latsikirändüse jaon.  Sama oll raamatuga „Vana katkine

kass. Vana katskinõ kass“ 2017. aastagal, ku taa oll Eesti Kultuurkapitali kirändüse tsihtkapitali aastaavvuhinna nominent 2016 lastsikirjändüse valdkunnan.


2016. aastagal sai Triinu Laan Eesti Latsikirändüse Keskusõ Aasta Rosina preemiä raamatu

„Vana katkine kass. Vana katskinõ kass“ iist.

2021 - Eesti Kultuurkapitali kirändüse tsihtkapitali aastaavvuhinna nominent 2020 latsikirändüse jaon raamadu „Luukere Juhani juhtumisõ’“ iist.


Timä raamatit om tõlgit ka mitmalõ võõrkiilde – nii nt ilmu 2008. aastal eesti ja vinnekiilsenä   „Suur must koer. Bolšaja tšjornaja sobaka“ ja 2017 korea keelen „Vana katkskinõ kass“.


Laanõ Triinu loomingut om ka viisistet  – nt „Ma nakka puus!“ Mari Kalkuni esitüsen ja viie perrä, nisamatõ „Naasõ ei jätä“ Triin Araku viisistüsen.

Laanõ Triinu loomingu kotsilõ om lukõ:

-      Palm, J. Loe-ära-loe! Eesti lastekirjandus 2007. Sirp, 14.III 2008

https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/loe-ra-loe-eesti-lastekirjandus-2007/


-      Velsker, M. Kütioru asjade sumin. Looming 2/2015

https://www.looming.ee/artiklid/kutioru-asjade-sumin/ (Rmt: „Suur must koer. Suur must pini“. Päike ja Pilv 2007)


-      Triinu Laan kirjutas oma tütarde vempudest raamatu. Lõunaleht 25. V 2019 http://lounaleht.ee/?page=1&id=26712

-       Kumberg, K. Kontmees ilmus kooljakuul. Postimees 18. XII 2020 (Rmt: Laan, Triinu „Luukere Juhani juhtumisõ’“. Pildi tsehkendänü Marja-Liisa Plats. Päike ja Pilv 2020)https://leht.postimees.ee/7136255/kontmees-ilmus-kooljakuul


-      Vaiksoo, J. Seitseteist kevadist hetke eesti lastekirjandusega. Sirp 19. III 2021

(Rmt: Laan, Triinu „Luukere Juhani juhtumisõ’“. Pildi tsehkendänü Marja-Liisa Plats. Päike ja Pilv 2020)

https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/seitseteist-kevadist-hetke-eesti-lastekirjandusega/




Laanõ Triinu (1993-2016 Ojar) sündü 6. lehekuu pääväl 1975 (6.05.75) Võro liinan, kon elli ja lõpõt Võro I  Põhikooli (1990) ja Võro Kreutzwaldi Gimnaasiumi (1993).

Para eläs Põlva maakunnan Vardja külän Palli talon. Tä om viie latsõ imä ja viie (võrokeelitse) latsiraamatu autur.

Laanõ Triinu om mitmite võrokeelitsite silmäpaistvide (kultuuri)projekte algataja ja läbiviija – nt Kaika suveülikuulõ  kõrraldaja (2000-2012), võrokeelitsite laulupidodõ Uma Pido pääiistvõtja (2007-2017). 2019. aastaga käivit tä Helüaida https://xn--helait-5ya.ee/, kost saa kullõlda võrokiilset kirändüst ni perimüst.


Kirändüslik tegevüs

Triinu Laan alost võrokiiliste jutukõisi ni luulõtusiga 2007. aastaga aokirän Täheke, sama aastaga näkse trüküvalgust kogomikun „Kuldmuna“ timä lühkü näüdend latsilõ "Kuis siil hindäle nõglaq sai", miä kirutõt üten tütre Ojari Eliisabetiga.

Latsiraamatu:

2007 "Suur must pini. Suur must koer" (katskiilne latsiraamat, kirjastus/kirästüs? Päike ja Pilv)

2008 "Suur must koer. Bolšaja tšjornaja sobaka" (katskiilne latsiraamat, kirjastus Kite)

2016 „Vana katskinõ kass. Vana katkine kass“ (katskiilne latsiraamat, kirjastus Päike ja Pilv)

2019 „Vana katkine kass“ (koreakiilne)

2019 „Krutskiline tita. Päähäkääntäv tita“ (katskiilne latsiraamat, kirästüs Hea Lugu)

2020 „Luukere Juhani juhtumisõ’“ (latsiraamat, kirjastus Päike ja Pilv)


Laanõ Triinu looming om paljo kittä saanu – nt 2008 Eesti Kultuurkapitali kirändüse tsihtkapitali aastaavvuhinna nominent 2007 lastekirändüse jaon raamadu "Suur must koer. Suur must pini" iist;

2016. aastaga pälvse Triinu Laan Eesti Latsikirändüse Keskusõ Aasta Rosina preemiä raamatu „Vana katkine kass. Vana katskinõ kass“ iist;

2017 Eesti Kultuurkapitali kirändüse tsihtkapitali aastaavvuhinna nominent 2016 latsikirändüse jaon raamadu „Vana katkine kass. Vana katskinõ kass“ iist;


2021 Eesti Kultuurkapitali kirändüse tsihtkapitali aastaavvuhinna nominent 2020 latsikirändüse jaon raamadu  „Luukere Juhani juhtumisõ’“ iist.

Laanõ Triinu loomingut om ka viisistet  – nt „Ma nakka puus!“ Mari Kalkuni esitüsen ja viie perrä, nisamatõ „Naasõ ei jätä“ (Triin Araku viisistüs)

Laanõ Triinu loomingu kotsilõ om lukõ:

Kumberg, K. Kontmees ilmus kooljakuul. Postimees 18.XII 2020

https://leht.postimees.ee/7136255/kontmees-ilmus-kooljakuul

Vaiksoo, J. Seitseteist kevadist hetke eesti lastekirjandusega. Sirp 19.III 2021 (Rmt Triinu Laane „Luukere Juhani juhtumised“ (pildid Marja-Liisa Plats)


https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/seitseteist-kevadist-hetke-eesti-lastekirjandusega/

Seitseteist kevadist hetke eesti lastekirjandusega

Allas, T. Noorõ naasõ luulõ om tsipa Kaplinski muudu. Uma Leht 14. II 2006, lk 1