Lahkominek lehe "Tarto Piitre kerik" kujjõ vaihõl

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
toim
Rida 11:
Eesti 1. üldlaulupido kotusõ kõrvalõ naati kerikut ehitämä rahvuslidsõ liikmisõ aol [[19. aastagasada|19. aastagasaa]] tõsõl poolõl, ku [[eestläseq]] üle [[Eesti]] kerikit ehitiq. Raha ehitämise jaos saadi andist ja kontsõrtõ kõrraldamisõst.<ref>https://tartupeetri.eelk.ee/Ajalugu.php</ref>
 
Edimädse projekti tekk' 1876. aastagal liinaarhitekt Roetscheri Maximilian, a tuud es kinnütädäqkinnütedäq.
 
1880. aastagal tetti [[Peterburk|Peterburgin]] vahtsõnõ konkurss, mink võit' prohvesri [[Schröteri Viktor]].
 
1881.–1982. aastaga talvõl tuudi ehitüsplatsi pääle Ilmatsalu kivivabrigu tellüskiviqsavikiviq ja puumatõrjal. 1882. aastaga keväjä naati alosmüüre jaos kraavõ kaibma ja müürü kudama. Kerik sai nukakivi [[31. lehekuu päiv|31. lehekuu pääväl]] 1882.
[[Pilt:Peetri kirik; sissepühitsemine. Tartu, 1884.jpg|pisi|253x253px|Piitre kerigu pühitsemine, 1884]]
Kerik, miä oll' viil' tornõldaq, pühitsedi [[16. süküskuu päiv|16. süküskuu pääväl]] [[1884]]. aastagal (vkp), mis sis, et tuud aigu kerik viil sukugi valmis es olõq – rehekuun alanulalanuil teenistüisil istõ rahvas õnnõ hariligõ laudu pääl, alterilavvaaltrilavva ja tagumidsõtagomidsõ saina pääl oll' tapeet. Ka kerigutorniq es olõ viil valmis ja näide jaos tull' rahha viil küssüküssüq. Õdagutorni kiivri saiõ valmis 1903. aastagal arhitekti [[Hellati Georgi]] projekti perrä. Kogo ehitämine läts' masma 110 000 ruplaruublit.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vabaeestlane19531202.1.8 Aoleht Vaba Eestlane, 2. joulukuu päiv 1953. Pruugit 25.03.2021]</ref>
 
=== Sõaaoq ===
20. aastagasaal oll' Tarton kats' suurõmbat madinat, kon ka kerik kõvvõ pihta saiõ.
 
[[1941]]. aastagal peet lahinguq Tarto [[Verrev vägi|inämbläisi]] käest pästmises jätiq kerigokerigu saino pääle umaq jäleq.
 
[[1944]]. aastagal, ku inämbläseq Tarto tagasi võtiq, saiõ kerigo katus pihta, plekk hävvü.
 
Tuust huul'madaq peeti jumalateenistüisi edesi, midägi es jääq katski ja Piirte kerik oll' ainukõnõ kerik Tarton, kon nii läts'. Nõvvokogo aol püüti suur mürsuhaudmürsühaud ja kuulimulguq kinni kattaq, a matõrjaalõ es olõolõq väega saiaq ja kerik oll' sõaarmõ täüs [[21. aastagasada|21. aastagasaa]] algusõniq.
[[Pilt:Tartu Peetri kiriku katusepanek 2011. a. 02.JPG|pisi|341x341px|Renoviirmine [[2011]]. aastagal]]
 
Rida 32:
Nõvvokogo ao parandusõq es olõq kuigi kindlaq, kerik oll' külq tarvitamiskõlvolinõ, aga taht' õks ümbretegemist. Tuuga naati tegelemä 2007. aastagal, ku tetti muinsuskaitsõ ekspertiis ja arhitektuuri eskiisprojekt. As'aga oll' kipõ – pääsaali katus lask' jo läbi, egä vihmaga tull' pangiq alaq pandaq.
 
[[2010]]. aastagal lubasi kogususõ liigõq [[Veeberi Tiit]] turna alaq pandaq, tetti plaan. 2011. aastaga keväjä tettitettiq projektiq, piimäkuun olliq jo tellinguq pistü.
 
[[2013]]. aastaga mahlakuun saiq tüüq valmis ja kerik anti kogudusõlõ üle. Kõrda saisaiq tettüs nii kiviq, pääuss, aknaq, päätorni kiivri, kullati ärq tornirist.<ref>https://tartupeetri.eelk.ee/Torni_taastamine.php</ref>
 
=== Põrõldnõ aig ===
21. aastagasaa tõõsõs kümnendis om kerik jälkinaq illos kotus tartlaisilõ ja kõigilõ tõisilõ, kerikun peetäs kontsõrtõ, perreliisiperreliidsi talituisitallituisi ja pall'o muudkiq.
 
== ÕpõtajaqOpõtajaq ==
* Wilhelm Gottfried Eisenschmidt (teenistusaeg 1869–1922), 1. pihtkund;
* Arnold Laur (1912–1922), 2. pihtkund;
Rida 52:
== Kerigu altri ==
[[Pilt:TartuPeetriKirikuSisevaade.jpg|pisi|521x521px]]
Edimädsest kerigu altrist olõki-õi täpsäle teedäq, määne tatuu oll'. Üts' pilt om tett inne 1900. aastakka, kost om nätäq, et altri külgi pääl es olõq maalõ, olliq õnnõ pär'äqkrandsiq. Ka vitraasiq, miä revolutsiooni aol purus pestipestiq, olliq tuu pildi pääl viil olõman.
 
Altrimaalis om Johan Köleri 1887. aastaga "Kutsva Kristus", mink keriguvanõmb Gustav Friedrich Goldmann Peterburist ostiost' ni kerigulõkerikulõ and'.
 
Altri puuosa tekk' tislertiislär Karl Kutsar.
 
== Lätteq ==