Lahkominek lehe "Krümmeri Heinrichi eräkuul" kujjõ vaihõl

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
toim., lingiq.
toimõndus
Rida 3:
 
== Kooli tegemise aoq ja muutusõq ==
Krümmeri kooli ettevalmistamisõ ja pidämise aigu valitsivaq ([[1801]]-[[1825]]) [[Aleksandr I]] j ja ([[1825]]-[[1855]]) [[Nikolai I]]. Aleksandri aigu läts' kõrd lahedambas, kooliharidus säeti kõigilõ saisuisilõ rohkõmb kättesaadavas, usuvabadustusuvabahust lubati rohkõmb, SaksamaaltS'aksamaalt ja mujjalt kutsuti rohkõmb tarku inemiisi Vinnemaalõ. Tan oll' uma osa ka [[Krüdeneri Barbara Juliane|Krüdeneri Barbara]] nõvvul keisrile.
 
Ku Aleksandri 1825 äkki kuuli, tull' riigin lühkült segädüst ja dekabristõ ülestõusülesnõsõminõ, võim läts' Aleksandri vele Nikolai I kätte. valitsõmine ja säädüseq tetti kimmäbäs. KooliKooliq säeti saisuisi perrä, usuvabadusisiusuvabaduisi anti vähämb ja väismaalaisi ammõtilõ inämb häste es lubataq.
 
Nii juhtu, et nooril mehil Krümmeril ja timä oluliisiloluliidsil abiliisil Mortimeril ja Hultschil ettevalmistus Hernhuuti seminären ja plaan Vinne riiki harisustüüd tegemä minnäminnäq kujunõsikujusi Aleksandri aigu, a alustamise järg jõudsõ Nikolai aigu. Kuuli alustadaalustaq ja ummi plaanõ pitäpitäq oll' rassõmb ku edimält arvadiarvati. A uma kuul oll' opilaisi jaos hulga lahedamb ku tõsõq Nikolai-aigsõ kooliq.
 
 
Rida 23:
Kooli kinnipandmine
 
== Krümmeri kooli õpilaisiopilaisi ==
 
* Arnold von Tideböhl ([[1818]]-[[1883]]) – aokiränik, välläandja, jurist, salanõunik.<ref>https://utlib.ut.ee/eeva/index.php?lang=et&do=autor&aid=435</ref>
Rida 45:
 
=== Mälehtüseq ===
Isiklikkō mälestüisimälehtüisi trükisõnan om teedäq kolm:
 
Kõgõ mahukamb, üle 100 lk om oppaja '''Johann Adam Heinrich Eisenschmidt'''i raamatun “Mälestüisi Krümmeri asutusõst ja autori kooliaost” 1860.<ref>Erinnerungen aus der Krümmerschen Anstalt und aus des Verfassers eigner Schulzeit von H. Eisenschmidt, Tit.-Rath. Dorpat, 1860. Druck von Heinr. Laakmann.</ref> Timä opas' Krümmeri koolin aastil 1835-1844.
 
Üle 10 lk om jätnü mälestüisimälehtüisi vinne kirämiis '''Afanassi Fet''', kiä tan opsō aastil 1835–1837.
 
'''Parun Korff'''i mälestüisimälehtüisi om umbōs poolõ vähämb, aastist 1843–1845. Kõik mälestüsemälehtüse ommaq kirjä pant aastakümnit ildamba, illatsõmba meelenpidämise täpsüse ja iluga.
 
Tämbädseni pääväni kirutadas Krümmeri asutusõst sakõstõ Afanassi Feti peräst, tuu oll' umal aol Vinnemaal väega tähtsä ja olulineom olulinõ parlaki.
 
=== Seo ilma ao kirotusõq ===
Üts vahtsõmbit Fetist kirutaja om '''Elena Derjäbina'''. 2013. aastal om täl kirotõt 11lk artikli Fetist Krümmeri pansionin"<ref>[http://lib2.pushkinskijdom.ru/Media/Default/PDF/Fet/Fet_2_2013/09_%D0%94%D0%B5%D1%80%D1%8F%D0%B1%D0%B8%D0%BD%D0%B0_183.pdf Fet Krüdneri Pansionin] (''vinne keelen'')</ref>
 
Kalifornia Ülikooli slavistikatiidläsel '''Emily Kleninil''' om monograafia Afanassi Feti poeetikast. Sääl om seletet ka Krümmeri kuuli nii seestpuult ku poliitikat ümbretsõõri - lähkün ja kavvõn. Kleninil om hulga s'aksa arhiive tarvitõt, midä vinne ja eesti uurjidõluurjil seeniq olõ eiq kaet.
 
Katõ sõa vaihõl tõi Krümmeri asutusõ kotsiõkotslõ arhiivest tiidüst trükisõnna Võru jurist Meleski Heino<ref>[http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2219 Meleski Heino.] Pruugit 30.09.2021.</ref><ref>Võro liina tekkimine ja arõng 150 aasta joosul. "Elu" 1932 nr.11.-50.</ref>
 
Paar faktitihedätfaktitihtsät lehekülge om Krümmeri koolist '''Pullati Raimo''' raamatun "Võru liina aolugu" (1984).
 
Võru koduloomuuseumi varahoitja Ruusmaa Arthur om ilmutanuq Võrumaa Teatajan 17. mai 2014 "Üks Võru linna hariduselu kujundajaid Caspar Heinrich Krümmer."