|
'''Maitsminõ''' om üts viiest [[miil|meelest]]. Maitsmisõ riist om [[kiil (anatoomia)|kiil]].
As'aq, miä miiq suuhtõ võtamiqvõta, saavaq, kui nääq jo esiq vedeläq ehk püdeläq olõ-iqi, [[sülg|süle]] läbi niisutõtusniisutõdus ja sulatõtussulatõdus, putusõq maitsmisõ närve külge, närviq tallitasõq tundmisõ [[ai]]u poolõ, kon miiqmi sõs [[magu|maust]] arvo saamiqsaa. Mokaq, põski sisemäne puul ja suulagi avitasõq mau tundmist.
As'aq, miä miiqmi söömiqsüü, ommaq mitmõsugutsõqmitmõsugudsõq ehk mitmõsugutsist jagodõstjakõst kokko pantpantuq. Tuuperäst om ka näide magu mitmõsugunõ. EntA maitsminõ ei olõq mittejoht kõigil inemiisil ütesugunõ, nii et üts ja tuusama asi üte inemise suun tõist maku kui tõsõ suun või ollaq. Tuust sõs ka tulõ, et mõni [[süük]] ehk ruug mõnõ meelest väega makus om, ent tõsõlõ om tä kogoni vasta. Tõbõ aol või maitsminõ väega muudõtus saiaq ja miiq näemiqnäe sagõdahesagõhõhe, et tõbitsõqtõbidsõq tuud ruuga ei võtaq, mismiä nääqnä tervüse aol hää meelega seiväqseiq ja et nääq kogoni tõist süüki himotsõsõq.
Mau tundminõ om meile ant mitte ütsindä suu kõditamisõs kõiksugust magusat maitsõn, õnnõ ka ja esierälikult tuutarbis, et miiqmi tuuläbi arvo teemiqtii ja arvo saamiqsaa, miä söögis ja [[juuk|joogis]] kõlbas. Ka om nõna targastõ õkva suu kottalõ säet, nii et miiqmi jo haisust ja lõhnast võimiq tundaq, kas asi kõlvolinõ vai kõlvatukõlbmalda, inne kui tä suuhtõ saa võetus.
==Kirändüs==
* [[Hurda Jakob]], "Inemisest", Tarto Kalender 1868; vahtsõst vällä annõt raamadunraamatun "[[Looja ees]]", Tarto, 2005.
[[Katõgooria:Inemine]]
|
